Künakirves

Künakirves (ka vesik, vissil, lõunaeesti murretes vessim^[1]) on ristipidi varre otsa pandud pikakaelalise nõgusa teraga kirves puuesemete õõnestamiseks.^[2]

Kuju

19. sajandil olid künakirved 5–9 cm laiuse tera, kitsama paksu kaelaosa ja kumera põhjaga. Tera kaare põhi võis olla ka peaaegu sirge ning teraotsad sellega enam-vähem risti. Hõlbustamaks piki süüd raiumist oli kirve laba varre suhtes suurema või väiksema teravnurga all.^[2]

Kasutamine

Künakirvega õõnestati erinevaid puuesemeid: eriti künasid, aga ka venesid, pakktarusid, surnukirste, ummiknõusid jms. Lisaks kasutati künakirvest hoonete sammastesse soonte raiumiseks. Saetööstuse arengu ning saelaudade laialdase kasutuse tõttu kadus künakirves üldkasutuselt 19. sajandi teisel poolel.^[3]

Vaata ka

Viited

↑ Murdekaart
↑ ^2,0 ^2,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 80
↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 121

Kirjandus

Eesti rahvapärane puutööndus. Ants Viires. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960

Välislingid

Künakirves, Värska talumuuseum

[1] Murdekaart

[Etnograafia_sõnaraamat-2] 2,0 ^2,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 80

[Eesti_rahvakultuuri_leksikon-3] Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 121

[1]

[2]

[3]