Külvikalender oli talurahva põllutööde kalendri osa, mis määras külviajad.

Olulised tähised külvitööde läbiviimisel olid künnipäev (14. aprill), jüripäev (23. aprill), külvinädalad, volbripäev (1. mai), kevadine nigulapäev (9. mai), lauritsapäev (10. august), rukkimaarjapäev (15. august), pärtlipäev (24. august). Üldiselt juhinduti looduse arengust - "kui toomingas õitseb, tee lina", "kui kanarbik õitseb, on varane rukkikülv" jne.

Külviaega määrati ka kuukalendri järgi. Kuu faase arvestati rohkem kartuli ja herne külvil, vähem aga teraviljade (oder ja rukis) külvil. Külvi algust täpsustati, arvestades noorkuu vanust päevades või siis seotust nädalapäevadega ("noorkuu reedel" jms). Lisaks peeti oluliseks ilmastikunähtusi - pilvede kuju, tuule suunda jne.[1]

Viited muuda

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 90