Kevadine nigulapäev
Kevadine nigulapäev on eesti rahvakalendris 9. mail. Sellele päevale on nime andnud 3.– 4. sajandi pühak Myra piiskop Püha Nikolaus.
1087. aastal röövisid Itaalia kaupmehed Väike-Aasia rannikul paiknevast Myra linnast piiskop Nikolause säilmed. Need toimetati Bari linna. Sitsiilia kuningas Roger I toetusel püstitati San Nicola kirik, mille krüpti paigutati hinnalises sarkofaagis imettegevaks peetud pühakusäilmed. Paavst Urbanus II õnnistas 1. oktoobril 1089 Püha Nikolause altarit kiriku krüptis ning kuulutas 9. mai katoliku kiriku jaoks Püha Nikolause mälestuspäevaks. Venemaa metropoliit Jefrem määras 9. mai pidupäevaks ka oma kirikus. Katoliku ja kreeka-katoliku kirik tähistavad Püha Nikolause surmapäeva 6. detsembril.
Mõlemad Nigulapäevad on juurdunud ka Eesti rahvakalendris. Kevadine nigulapäev on rohkem tuntud Lõuna-Eestis, peamiselt Setumaal.
Sel päeval hakati uba ja hernest külvama. Keelatud oli hobustega töötada.
Välislingid
muuda- Nigulapäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta