Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid.
Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik–süsinik-kaksikside või süsinik–süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Orgaanilise materjali küllastumatust näitab joodarv.
Nii küllastunud kui ka küllastumata ühendid võivad sisaldada funktsionaalrühmi. Näiteks küllastunud alküülalkoholid või küllastumata allüülalkoholid. Rasvhapped jagatakse küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks.
Formaalselt kuuluvad küllastumata ühendite hulka ka areenid. Kuna aga nende ühendite molekuli ehitus ja keemilised omadused on oluliselt erinevad eelnimetatud küllastumata ühenditega võrreldes, siis tavaliselt aromaatseid ühendeid vaadeldakse omaette ainete klassina.