Kõdusoo

metsatüüp, mis on kujunenud madal- või siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel

Kõdusoo on metsatüüp, mis on kujunenud madal- või siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel.[1] Kõdusoodes on sootaimed asendunud arumetsadele, enamasti palu-, laane- ja salumetsale omaste taimedega.[2]

Väiksemate aladena on kõdusoometsad levinud üle Eesti, kogu pindala kokku 238 436 ha (2002). Range kaitse all on 2016. aasta seisuga 26 828 hektarit kõdusood.[3]

Kõdusoos on levinud peamiselt kuusikud. Leidub ka männikuid, kaasikuid ja sanglepikuid. Maapind on tugevasti künklik, sest kuivenduse tulemusel on maapind vajunud. Alusmets on hõre. Taimestikus esinevad puhmastaimedmustikas ja sinikas. Leidub palju rohttaimi, sealhulgas püsik-seljarohtu ja paiselehte.[1]

Eristatakse mustika- ja jänesekapsa-kõdusoometsa kasvukohatüüpi (Paali klassifikatsioon).[4]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Kõdusoo kasvukohatüüp metsakuivendus. Tihemetsa metsanduslik loodusõpperada - Õppurile.
  2. Luuarada.doc[alaline kõdulink]
  3. Asko Lõhmus. "Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs" (PDF). Keskkonnaministeerium. Vaadatud 12. märtsil 2018.
  4. "Metsatüübid". Keskkonnaagentuur. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2018. Vaadatud 12. märtsil 2018.

Välislingid muuda