Salumets on metsatüüp , mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi . Salumetsale on eriti vanemas eas iseloomulik puuliikide mitmekesisus, seejuures laialehiste puuliikide - harilik tamm , harilik pärn , harilik vaher , harilik saar , harilik jalakas esinemine kõrvalliikidena, aga vahel ka peapuuliigina. Samas Eesti salumetsade enamiku moodustavad hüljatud ja metsistunud endised põllumaad, kus kasvab peamiselt pioneerliik hall lepp . Domineerivaks puuliigiks väljakujunemata salumetsas on hall lepp , korralikult majandatud salumetsas aga harilik kuusk või arukask . Liigirikkas põõsarindes kasvavad kuslapuu , sarapuu , toomingas , näsiniin ja muud.
Sügisene salumets Puhtulaiul . Salumets Kübassaare maastikukaitsealal . Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja. Salumetsade tüübirühma kuuluvad E. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide süsteemi järgi naadi ja sõnajala kasvukohatüüp, ning J. Paali taimkattetüüpide järgi naadi, sinilille ja kuukressi kasvukohatüüp. Eesti metsadest moodustavad salumetsad statistiline metsainventuuri andmetel J. Paali järgi u 21% ja E. Lõhmuse järgi üle 10 protsendi.[1]
Salumetsade (Lõhmuse järgi) metsamaa jagunemine enamuspuuliigi järgi[2]
Enamuspuuliik
Pindala, ha
Osakaal
hall lepp
88700
36,8%
kask
73900
30,7%
haab
33700
14,0%
kuusk
28300
11,8%
sanglepp
4600
1,9%
mänd
1900
0,8%
teised
9800
4,1%
kokku 240800 100%
Salumetsade (Lõhmuse järgi) puistute jagunemine puistutüüpide järgi[2]
Puistutüüp
Pindala, ha
Osakaal
lehtpuude segu
97800
42,7%
hall-lepik
57900
25,3%
kaasik
23600
10,3%
okaspuude ja lehtpuude segu
18300
8,0%
haavik
10400
4,5%
kuusik
10200
4,5%
laialehiste lehtpuude segu
7100
3,1%
okaspuude segu
2000
0,9%
sanglepik
1600
0,7%
männik
500
0,2%
kokku 229200 100%
Salumetsade (Lõhmuse järgi) metsamaa tagavara jagunemine puuliigi järgi[2]
Puuliik
Tagavara, tuh. tm
Osakaal
hall lepp
15096,6
29,6%
kask
10351,9
20,3%
haab
8959,7
17,6%
kuusk
8234,5
16,2%
sanglepp
2676,0
5,3%
saar
1916,6
3,8%
remmelgas
901,4
1,8%
mänd
775,1
1,5%
teised
2019,3
4,0%
kokku 50931,0 100%
Salumetsade (Paali järgi) metsamaa tagavara jagunemine puuliigi järgi[2]
Puuliik
Tagavara, tuh. tm
Osakaal
kuusk
25730,5
25,3%
hall lepp
19935,0
19,6%
kask
17807,5
17,5%
haab
13304,4
13,1%
mänd
11495,8
11,3%
saar
3246,0
3,2%
sanglepp
2453,7
2,4%
remmelgas
2296,1
2,3%
tamm
1498,1
1,5%
teised
3966,0
3,9%
kokku 101733,0 100%
