Salumetsad

Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi. Salumetsale on eriti vanemas eas iseloomulik puuliikide mitmekesisus, seejuures laialehiste puuliikide - harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas esinemine kõrvalliikidena, aga vahel ka peapuuliigina. Samas Eesti salumetsade enamiku moodustavad hüljatud ja metsistunud endised põllumaad, kus kasvab peamiselt pioneerliik hall lepp. Domineerivaks puuliigiks väljakujunemata salumetsas on hall lepp, korralikult majandatud salumetsas aga harilik kuusk või arukask. Liigirikkas põõsarindes kasvavad kuslapuu, sarapuu, toomingas, näsiniin ja muud.

Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja. Salumetsade tüübirühma kuuluvad E. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide süsteemi järgi naadi ja sõnajala kasvukohatüüp, ning J. Paali taimkattetüüpide järgi naadi, sinilille ja kuukressi kasvukohatüüp. Eesti metsadest moodustavad salumetsad statistiline metsainventuuri andmetel J. Paali järgi u 21% ja E. Lõhmuse järgi üle 10 protsendi.^[1]. Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena.

Salumetsade (Lõhmuse järgi) metsamaa jagunemine enamuspuuliigi järgi^[2]
Enamuspuuliik	Pindala, ha	Osakaal
hall lepp	88700	36,8%
kask	73900	30,7%
haab	33700	14,0%
kuusk	28300	11,8%
sanglepp	4600	1,9%
mänd	1900	0,8%
teised	9800	4,1%
kokku	240800	100%

Salumetsade (Lõhmuse järgi) puistute jagunemine puistutüüpide järgi^[2]
Puistutüüp	Pindala, ha	Osakaal
lehtpuude segu	97800	42,7%
hall-lepik	57900	25,3%
kaasik	23600	10,3%
okaspuude ja lehtpuude segu	18300	8,0%
haavik	10400	4,5%
kuusik	10200	4,5%
laialehiste lehtpuude segu	7100	3,1%
okaspuude segu	2000	0,9%
sanglepik	1600	0,7%
männik	500	0,2%
kokku	229200	100%

Salumetsade (Lõhmuse järgi) metsamaa tagavara jagunemine puuliigi järgi^[2]
Puuliik	Tagavara, tuh. tm	Osakaal
hall lepp	15096,6	29,6%
kask	10351,9	20,3%
haab	8959,7	17,6%
kuusk	8234,5	16,2%
sanglepp	2676,0	5,3%
saar	1916,6	3,8%
remmelgas	901,4	1,8%
mänd	775,1	1,5%
teised	2019,3	4,0%
kokku	50931,0	100%

Salumetsade (Paali järgi) metsamaa tagavara jagunemine puuliigi järgi^[2]
Puuliik	Tagavara, tuh. tm	Osakaal
kuusk	25730,5	25,3%
hall lepp	19935,0	19,6%
kask	17807,5	17,5%
haab	13304,4	13,1%
mänd	11495,8	11,3%
saar	3246,0	3,2%
sanglepp	2453,7	2,4%
remmelgas	2296,1	2,3%
tamm	1498,1	1,5%
teised	3966,0	3,9%
kokku	101733,0	100%

Viited muuda

↑ "Aastaraamat „Mets 2014", Keskkonnaagentuur, 2016. Lk 8" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2017. Vaadatud 13. jaanuaril 2017.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "„Eesti metsad 2010", Keskkonnaagentuur, 2012" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2017. Vaadatud 4. veebruaril 2017.

Välislingid muuda

Salumetsadest TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuse interaktiivses õpikeskkonnas; bio.edu.ee)

[Mets_2014-1] "Aastaraamat „Mets 2014", Keskkonnaagentuur, 2016. Lk 8" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2017. Vaadatud 13. jaanuaril 2017.

[Eesti_metsad_2010-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "„Eesti metsad 2010", Keskkonnaagentuur, 2012" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. veebruar 2017. Vaadatud 4. veebruaril 2017.

[1]

[2]