Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut. Alusmetsa kõrguse ülempiir sõltub puistu 1. (2.) puurin­de keskmisest kõrgu­sest – kuni 4 m või üle 16-meetrise 1. (2.) rinde kõrguse korral kuni vee­rand 1.(2.) rinde kõrgusest. Alusmets koosneb varjutaluvatest põõsastest ja puuliikidest.

Alusmets männikus (Ivanovo oblast)

Laialehistes ja segametsades koosneb alusmets kõige sagedamini sarapuust, kikkapuust, türnpuust, kadakast, toomingast, pihlakast ja vaarikast, aga taigas kasvavad seal lepp, vaevakask ja kääbuspaju. Kirsskontpuu ja astelpõõsas kuuluvad samuti alusmetsa. Eestis on tavalised ka alusmetsakuused, mille tunnuseks on ladvakasvust pikemad viimase aasta külgoksad.

Alusmetsa jõuab palju vähem valgust kui puurindesse. Sellepärast peavad alusmetsa taimed varju taluma ja suutma fotosünteesida piiratud valgustuse tingimustes. Mõnd tüüpi lehtmetsades puhkevad puurindes lehed 1-2 nädalat hiljem kui alusmetsas ning see annab alusmetsa taimedele võimaluse lühikese aja jooksul täisvalguses fotosünteesida. Seda aega peavad alusmetsa taimed kasutama ka selleks, et toetada oma süsinikutasakaalu kogu aasta jooksul.

Alusmetsas on niiskus sageli suurem kui selle kõrval olevatel väludel. Puude võrad peavad kinni päikesekiirgust, mistõttu õhutemperatuur ja järelikult aurumine on alusmetsas väiksemad.

Veekogude kallastel kinnistab alusmets oma juurestiku abil pinnast, takistades selle ärauhtumist.

Vaata ka muuda