Vikipeedia

Käpiknukk (Internet)

Käpiknukk (inglise keeles sockpuppet) on pettuse eesmärgil kasutatav interneti-identiteet. Algelt tähistas see traditsioonilisele käpiknukule viitav mõiste mõne internetikogukonna liikme poolt kasutatud valeidentiteeti, mida viimane tarvitas kas endaga või endast rääkimiseks (teeseldes samal ajal, et ta on keegi teine).[1]

Praeguseks hõlmab mõiste ka teisi interneti-identiteedi eksitavaid kasutamisi, mis on näiteks seotud mõne isiku või organisatsiooni kiitmise, kaitsmise või toetamisega[2], ja mille eesmärk on avaliku arvamusega manipuleerimine[3] või veebilehe kasutamise keelust möödahiilimine. Oluline erinevus pseudonüümi (ehk "alternatiivse identiteedi") kasutamise ja käpiknuku loomise vahel seisneb selles, et käpiknukk esitleb end konto peamise kasutajaga mitteseotud sõltumatu kolmanda osapoolena.

Ajalugu muuda

Kuigi mõistet "käpiknukk" kasutati dokumenteeritult esimest korda 1993. aasta 9. juulil[4], sai see Usenet-gruppides üldkasutatavaks alles aastal 1996. Sõna esimene sissekanne Oxfordi inglise keele sõnaraamatus oli järgmine: "isik, kelle tegevusi juhitakse teise isiku poolt; käsilane" (tegemist oli tsitaadiga meediaettevõtte U.S. News & World Report poolt 2000. aasta 27. märtsil avaldatud tekstist).[5]

Enda tööde teise nime all arvustamise ajalugu ulatub interneti-eelsesse aega. Nii Walt Whitman kui ka Anthony Burgess arvustasid oma raamatuid pseudonüümide all.[6] Sarnasel eesmärgil kasutas pseudonüüme ka Benjamin Franklin.[7]

2013. aasta 21. oktoobril mõistis sihtasutus Wikimedia Foundation hukka käpiknukkude kasutamise Vikipeedias tasulise propageerimise eesmärgil. Sama aasta 23. oktoobril keelas sihtasutus ära Vikipeedia toimetamise suhtekorraldusettevõtte Wiki-PR töötajate poolt (ettevõte oli pakkunud teistele ettevõtetele nende Vikipeedia lehtede toimetamise teenust).[8] 2015. aasta augustis ja septembris paljastas sihtasutus veel teisegi käpiknukkude rühmituse, mida tunti nimega Orangemoody.[9]

Vormid muuda

Blokeerimisest kõrvalehoidmine muuda

Üks põhjus käpiknuku kasutamiseks on isiku algsele kontole rakendatud blokeeringust, keelust või muust karistusest mööda hiilimine. Pärast ligipääsu piiramist võivad kasutajad üritada karistusest kõrvale hoida alternatiivsete kontode kasutamisega.[10]

Hääletustulemuste mõjutamine muuda

Käpiknukke võidakse luua veebiküsitluste ajal selleks, et käpiknuku omaniku poolt mitu korda hääletada. Sellega seotud kasutusala on mitmete identiteetide loomine selleks, et toetada nendega identiteetide looja vaateid mõnes väitluses – püüdes jätta käpiknukkude loojast muljet kui enamuse arvamuse esindajast ja tema vastaste hääli vähem kuuldavaks muuta. Sotsiaalsete võrgustike ja mainesüsteemide abstraktses teoorias tuntakse seda terminiga "sibüllrünne" (sybil attack).[11]

Käpiknukke meenutavate petlike valeidentiteetide kasutamist rakendatakse ka turunduses (stealth marketing ehk "varjatud turundus"). Varjatud turundust kasutav turundaja loob pseudonüümseid kontosid, mille väidetavad omanikud on sponsori toote, raamatu või ideoloogia entusiastlikud toetajad.[12][13]

Õlgmees-käpiknukk muuda

Õlgmees-käpiknuku näol on tegemist pseudonüümiga, mis on loodud selleks, et panna teatud seisukoht rumala või ebatervena tunduma, et selle vastu negatiivseid arvamusi tekitada. Seda tüüpi käpiknukkude käitumist iseloomustavad tavaliselt ebaintelligentsus, informeerimatus ja eelarvamuslikkus ning nad esitavad "õlgmehe" tüüpi argumente, mida nende taga seisvad isikud saavad kergesti ümber lükata. Sellise tegevuse eesmärk on sama seisukoha kohta esitatud ratsionaalsemate argumentide kahtluse alla seadmine.[14] Sellised käpiknukud käituvad sarnaselt internetitrollidele.

Selle alaliik on "muretroll" – pseudonüüm, mille on loonud kasutaja, kelle tegelik seisukoht on vastupidine sellele, mida loodud käpiknukk väidab evivat. "Muretroll" postitab oma tekste tema poolt avaldatud seisukohale pühendatud veebifoorumitesse. Ta püüab kõigutada sealse inimrühma tegevusi ja arvamusi, väites, et jagab küll nende eesmärke, kuid seda teatud "murekohtadega". Tema eesmärk on külvata grupis hirmu, ebakindlust ja kõhklust (inglise keeles fear, uncertainty and doubt ehk FUD).

Meatpuppet muuda

Mõned veebiallikad kasutavad käpiknukke meenutavate käitumiste kirjeldamisteks mõistet meatpuppet. Üks võrguentsüklopeedia kirjeldab sellist isikut järgmiselt: "ta avaldab blogides, vikides ja muudes avalikes kohtades kommentaare mõne nähtuse või toote kohta eesmärgiga tekitada avalikku huvi ja kõmu". Seega tegeletakse käitumisega, mida laialdasemalt teatakse nimega "astroturfimine".[15]

Käpiknukkude uurimine muuda

Selleks, et määrata kindlaks, kas mõne konto näol on tegemist käpiknuku kontoga või mitte, on töötatud välja mitu meetodit. Sealhulgas võimalike käpiknukkude IP-aadresside võrdlemine ja nende kirjutamisstiili võrdlev analüüs.[16]

Näiteid muuda

Ameerika Ühendriikides on selline tegevus toonud kaasa ka tegevuse ohvriks langenud isiku enesetapu ja selliste tegude eest on aastate jooksul määratud mitmeid karistusi. Internetis käpiknuku kasutamist rakendatakse mitmetes valdkondades ja allpool on toodud ära neli levinuimat valdkonda.

  • Ettevõtluse edendamine. Enda juhitava ettevõtte kohta internetifoorumitesse ülistavate teadete postitamine ja/või oma konkurentide kohta negatiivsete tekstide kirjutamine.[17][18]
  • Raamatute ja filmide arvustused. Mitmed autorid on kasutanud e-poodide arvustussüsteeme selleks, et valenimede all enda teoseid arvustada. Aastal 2004 aset leidnud Amazon.com veebipoe arvutisüsteemide tõrge paljastas mitmed autorid, kes olid pseudonüüme kasutades enda raamatute kohta arvustusi kirjutanud.[6] On teada ka juhtumeid, kus autor kirjutab negatiivseid kommentaare teiste autorite teoste kohta.[19][20] Aastal 2000 lõi üks ettevõtte Sony turundusjuhtidest fiktiivse filmikriitiku nimega Dave Manning, et arvustada positiivselt ettevõttele kuuluva stuudio Columbia Pictures filme; neid arvustusi tsiteeriti seejärel ka reklaammaterjalides.[21]
  • Blogides kommenteerimine. Oma blogisse vale nime all postitamisega on vahele jäänud ka mainekate ajalehtede ajakirjanikud (näiteks ajalehtede Los Angeles Times ja The New Republic ajakirjanikud). Sellelt tegevuselt paljastatud ajakirjanikud kas ründasid teisi seisukohti omavaid poliitikuid või konkurente või kiitsid ennast.[22][23][24][25]
  • Käpiknukkude kasutamine riikide valitsuste poolt. Aastal 2011 sõlmis ettevõte Ntrepid USA keskväejuhatusega 2,76 miljoni dollari suuruse lepingu eesmärgiga luua internetis väljamõeldud isikuid, et mõjutada internetis peetavaid vestlusi ja levitada Ameerika Ühendriikide propagandat araabia, pärsia, urdu ja puštu keeles.[26] 2014. aasta 11. septembril teatasid mitmed käpiknukkudena identifitseeritud kontod, et Louisianas toimus keemiatehases plahvatus. Teavitusi tuli erinevatest kanalitest (sh Twitter ja YouTube), kuid Ameerika Ühendriikide ametivõimude väitel oli tegemist pettusega. Paljude arvates pärines see teave Venemaa valitsuse toetusel Peterburis tegutsevast "trollifarmist" nimega Interneti-uuringute Agentuur.[27] Aastal 2016 süüdistas Ameerika Ühendriikide luurekogukond Venemaad selles, et nad kasutasid Ühendriikide presidendivalimiste mõjutamiseks palgalisi internetitrolle.[28]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Mõiste sockpuppet definitsioon. WordSpy.com.
  2. ↑ Stone, Brad (16.07.2007). "The Hand That Controls the Sock Puppet Could Get Slapped". New York Times.
  3. ↑ "China Uses an Army of Sockpuppets to Control Public Opinion - and the US Will Too". 28.11.2013.
  4. ↑ [http://groups.google.com/group/bit.listserv.fnord-l/msg/d1b51c9c2d96469f |title=Arty/Scotto |quote=... one is merely the sock puppet manifestation of the other... |accessdate=03.06.2009}}
  5. ↑ OED veebiväljaanne, juuni 2011 (vaadatud 18.08.2011). Viidatakse 24- aastasele tudengile nimega Jennifer Brand, kes toetas aastal 1996 president Clintonit, kasutades Al Gore'i kohta väljendit "käpiknukk" (a sock puppet).
  6. ↑ 6,0 6,1 Amy Harmon, "Amazon Glitch Unmasks War Of Reviewers". The New York Times, 14.02.2004.
  7. ↑ Name That Ben. PBS.
  8. ↑ "Wikimedia Foundation sends cease and desist letter to WikiPR « Wikimedia blog".
  9. ↑ Dredge, Stuart (06.09.2015). "Wikipedia founder backs site's systems after extortion scam". The Guardian.
  10. ↑ Poland, Bailey. "Haters: Harassment, Abuse, and Violence Online", p. 230
  11. ↑ AKIT - Andmekaitse ja infoturbe leksikon. Mõiste "Sybil attack". Vaadatud 04.11.2019.
  12. ↑ Sweney, Mark (21.05.2008). "Should stealth marketing be regulated?". The Guardian. London. Vaadatud 23.05.2010.
  13. ↑ "I'd Love This Product Even If I Weren't A Stealth Marketer". The Onion. 14.12.2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.12.2005.
  14. ↑ Thomler, Craig (27.04.2011). "Battle of the sockpuppets", Government in the Lab: The Online Magazine for Government and Politics Around the World
  15. ↑ "meat puppet Definition: TechEncyclopedia from TechWeb". The Computer Language Company. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.07.2011. Vaadatud 28.07.2012.
  16. ↑ Gent, Edd. Sock puppet accounts unmasked by the way they write and post. New Scientist, 06.04.2017.
  17. ↑ BRAD STONE and MATT RICHTEL, "The Hand That Controls the Sock Puppet Could Get Slapped", The New York Times, 16.07.2007.
  18. ↑ Martin, Andrew (16.07.2007). "Whole Foods Executive Used Alias". New York Times.
  19. ↑ Hough, Andrew (02.09.2012). "RJ Ellory: detected, crime writer who faked his own glowing reviews". Daily Telegraph.
  20. ↑ Streitfeld, David (04.09.2012). "His Biggest Fan Was Himself". The New York Times.
  21. ↑ "The Reviewer Who Wasn't There". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2001. Vaadatud 09.06.2001. Newsweek, 02.06.2001.
  22. ↑ Weiss, Michael (21.04.2006). "I Spy Your IP". Slate. Vaadatud 27.07.2012.
  23. ↑ Howard, Kurtz (21.04.2006). "Los Angeles Times Yanks Columnist's Blog". The Washington Post. Vaadatud 27.07.2012.
  24. ↑ Aspan, Maria (04.09.2006). "New Republic Suspends an Editor for Attacks on Blog". New York Times. Vaadatud 11.06.2007.
  25. ↑ Cox, Ana Marie (16.12.2006). "Making Mischief on the Web". Time. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.01.2007. Vaadatud 30.03.2007.
  26. ↑ Nick Fielding and Ian Cobain, "Revealed: US spy operation that manipulates social media", The Guardian. 17.03.2011. Vaadatud 24.03.2011.
  27. ↑ Chen, Adrian (02.06.2015). "The Agency". The New York Times. ISSN 0362-4331.
  28. ↑ Background to "Assessing Russian Activities and Intentions in Recent US Elections": The Analytic Process and Cyber Incident Attribution, 06.01.2017

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Sockpuppet (Internet) seisuga 05.11.2019.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Käpiknukk_(Internet)&oldid=6356214"