Juta Bedia

Juta Bedia (aastani 1963 Juta Palm; 16. veebruar 1944 Pärnu – 22. november 1996 Thbilisi) oli eesti tõlkija.

Ta õppis aastatel 1951–1962 Tallinna 20. Keskkoolis ja aastatel 1966–1973 Tbilisi võõrkeelte instituudis, mille lõpetas saksa filoloogina. Ta oli aastast 1978 Gruusia Kirjanike Liidu liige ja selle tõlkekolleegiumi teadustoimetaja-konsultant. Ta tõlkis raamatuid gruusia keelest eesti keelde, avaldas eesti perioodikas mitmete gruusia autorite tõlkeid ja Gruusias artikleid eesti kirjanduse kohta.

Isiklikku

Ta elas aastast 1963 Gruusias. Tema abikaasa oli gruusia põllumajandusteadlane Dato Bedia. Neil olid poeg ja tütar. Juta Bedia suri aastal 1996 Thbilisis ning ta on maetud aedlinna Bagebi kalmistule.

Tõlked

• Nodar Dumbadze "Päike" (LR 1977)
• Revaz Inanišvili "Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera" (LR 1979)
• Amiran Kusrašvili "Niisugune on päev", noorsooromaan (1981)
• Nodar Dumbadze "Igaviku seadus", romaan (1983)
• Othar Tšiladze "Valguse aasta", luulekogu, koos Ain Kaalepiga (1986)
• Guram Petriašvili "Pööningult leitud lood", (lasteraamat) (1990)
• Šotha Rustaveli "Kangelane tiigrinahas" (1991)

Kirjandus

• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat. Tallinn 2000.