Jurata mõis
Jurata mõis (saksa keeles Rujen-Radenhof, läti keeles Juratas muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Ķoņi vallas.
.jpg)
Ajalugu
muudaJürgen Rade ostis Peter Torneylt 600 marga eest 3/4 adramaad ja kõrtsi, eraldades need Ternēja mõisast. Aastal 1623 omandas ta ka ülejäänud Ternēja mõisa maad, hiljem läksid need valdused aga reduktsiooni käigus riigile.[1]
Mõisa suurus
muudaBienenstammi andmetel allus mõisale 1816. aastal koos Ternēja mõisaga 454 mees- ja 529 naishinge, nende mõisade suurus koos Ruhja mõisaga oli 40 ja 3/4 adramaad.[2] Aastal 1641 oli nende mõisade suurus (koos Ķoņi mõisaga) 50 ja 3/8 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus koos Ruhja ja Ternēja mõisaga 38 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 aga adramaid 31 ja 1/4. Aastal 1757 oli mõisa suurus 13 ja 7/12 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 22 ja 13/20, aastal 1881 aga allus mõisale neliteist adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[4]
Karjamõisad
muudaAastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Jaunmuiža (Neuhof), millest hiljem kujunes Jaunmuiža mõis.
Viited
muuda- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 192.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 190.
Kirjandus
muuda- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 123 [1].