Jumalaema kaitsmine
Jumalasünnitaja Ikkaneitsi Maarja kaitsmine ehk Jumalaema kaitsmine (kirikuslaavi keeles Покровъ Pokrov 'kate', 'linik', 'kaitse'; kreeka keeles Αγία Σκέπη Agia Sképē 'püha katmine') on kristlik Jumalaema püha, mida tähistatakse õigeusu ja idakatoliku kirikutes. Gregoriuse kalendri järgi on püha 1. oktoobril, Juliuse kalendri järgi 14. oktoobril.
Pärimus
muudaPüha tagapõhjaks on sündmused, milles Jumalaema eestkoste on ilmsiks tulnud. Pärimuse järgi ilmus 10. sajandil neitsi Maarja õndsale Andreasele Konstantinoopolist, kes oli sinna orjaks müüdud, ajal, mil türklased linna piirasid. Eeslinnas asuvas Blachernae Maarja kirikus, kus asub ka Jumalaema rüü reliikvia, nägi Andreas Jumalaema inglite ja pühakute saatel põlvitamas ja seejärel oma linikut või mantlit kirikusse kogunenud usklike kohal laotamas. Kui Andreas ja tema kaaslane Ananias nägemustest teistele jutustas, lõppes piiramine ja vaenlane taganes linna alt.
Venemaal ja mujal slaavi maades tähistatakse Jumalaema kaitsmise püha juba alates 12. sajandist ja see on üks kaheteistkümnest suurest pühast. Vürst Andrei Bogoljubskit kõnetas Jumalaema ilmumise lugu Kristuse pärast meeletule Andreasele ja ta kujundas selle põhjal püha, mille käigus kuulutas oma Kesk-Venemaa riigi ja selle pealinna Vladimiri Jumalaema kaitse all olevaks.
Ikonograafia
muudaJumalaema kaitsmise ikonograafiat ei leidu Bütsantsi kunstis, vaid ainult Vana-Vene ikoonidel. Neil kujutatakse Maarjat ikooni ülemises osas võlvitud kirikuruumis, teda ümbritseb aupaiste ja tema käed on palveks tõstetud. Olemas on kaks ikonograafilist lahendust. Vanem neist pärineb Vladimiri-Suzdali aladelt ja sellel hoiab Jumalaema ise oma kaitsvat linikut vaga rahva üle. Hilisemas lahenduses, mis kujunes välja Novgorodis ja levis sealt kõikjale Põhja-Venemaale, hoiavad kaks inglit linikut Maarja kohal, samal ajal õnnistab teda Kristus. Maarja ümber on pühakud; ikooni alumises osas on askeediriietes Andreas, kes pöördub oma kaaslase poole, ning hulk usklikke, nende seas vahetevahel ka donaatorid. Teises servas võib olla kujutataud ka Romanos Kauniltlaulja, kes sai oma ande Jumalaemalt ja kelle Blachernae kirikuga seotud lugu põimus ikoonidel Jumalaema kaitsmisega.
Eestis
muudaJumalaema kaitsmisele on pühitsetud EAÕK Karula Jumalaema Kaitsmise kirik, Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kirik, Märjamaa Jumalaema Kaitsmise kirik (varemeis) ja Tartu Pühade Aleksandrite kiriku soklikorruse talvekirik, samuti MPEÕK Nina Jumalaema Kaitsmise kirik[1] ja Kiviõli Jumalaema Kaitsmise kirik[2].
Setumaal on Jumalasünnitaja kaitsmise püha läbi põimunud vana kalendri mihklipäeva ja lõikustänupühaga. Seepärast kutsutakse seda seal ka maamihklipäiv ja Usinitsa püha, sest Jumalaema kaitsmisele on pühitsetud Usinitsa tsässon[3].