Andreas Konstantinoopolist
Andreas Konstantinoopolist ehk Kristuse pärast meeletu Andreas (kreeka keeles Ἀνδρέας ὁ Σαλός; suri 936) on õigeusu pühak, Kristuse pärast meeletu. Tema mälestuspäev on 15. oktoober.
Eluloolist muuda
Andreas oli sünnilt slaavlane ja Konstantinoopoli kodaniku Theognostuse ori, teenides teda ihukaitsjana. Hiljem sai temast Kristuse pärast meeletu ja peremees vabastas ta orjusest. Andreas elas alandlikkuses ja kannatlikkuses ilma püsiva peavarjuta ja armuandidest; igal ööl palvetas ta öö läbi Jumala poole. Talle sai osaks palju nägemusi, sealhulgas Konstantinoopoli langemisest, nn püha Andrease apokalüpsis[1].
Temale omistatakse nägemus Jumalaema ilmumisest Blachernae Maarja kirikus linna piiramise ajal – ta nägi, kuidas Maarja pärast altaris nuttes palvetamist laotas kirikusse kogunenud usklike kohale oma liniku. Andreas küsis oma õpilaselt Epifaniuselt: "Kas sa näed meie Valitsejannat, Maailma Kuningannat?" – "Näen, minu vaimulik isa," vastas õpilane. Kui nad jutustasid nägemusest teistele, taandusid vaenuväed linna alt. Seda imepärast sündmust tähistatakse Jumalaema kaitsmise pühana.[2]
Andreas suri 936. aastal. Vanim kreekakeelne allikas tema hagiograafiaga on 10. sajandist pärit untsiaalkirjas vihikuke (24 lehte) Münchenis. See on tõlgitud ka kirikuslaavi ja gruusia keelde.
Viited muuda
- ↑ J. Sanidopoulos. Life and Visions of St. Andrew the Fool For Christ. - Orthodox Christianity then and now (blogi)
- ↑ 19208 Icon "The Intercession of the Holy Virgin" Estonian Orthodox Church of Vändra, second half of the 19th century (oil, Board, brass) (kirjeldus, koostanud Sirje Simson). - Stolen National Monuments. - Kultuurimälestiste register