Juhan Vermet (kuni 1937. aastani Johannes Värnik, ka Johannes Vernik; 24. veebruar 1897 Antsla, Võrumaa5. aprill 1966 Linnamäe, Võrumaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Juhan Vermet
Hüüdnimi Moltke
Sünniaeg 24. veebruar 1897
Antsla, Võrumaa
Surmaaeg 5. aprill 1966
Linnamäe, Võrumaa
Teenistus Venemaa Keiserlik armee
Eesti sõjavägi
NSV Liidu Punaarmee
Suursaksa Riik
Juhtinud 41. Kaitse Tagavarapataljon
2. Eesti Piirikaitserügement
47. Relva-SS Grenaderirügement
Sõjad/lahingud Teise maailmasõja
Idarinne

Elulugu

muuda

Juhan Vermet võitles Vabadussõjas pärast lühikest teenistust Venemaa keisririigi Vene Keiserlikus armees aastail 1916-1917. Ta lõpetas 1930. aastal Kõrgema Sõjakooli ja määrati 1935. aastal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste alaliseks lektoriks. Seejärel sai ta 1939. aastal Sõjakooli ohvitserideklassi ülemaks ning ülendati 1940. aastal kolonelleitnandiks.

Pärast Eesti okupeerimist arvati Juhan Vermet ja teised Eesti sõjaväelased Punaarmeesse ja saadeti sõja alguses rindele. Ta andis end juulis 1941 sakslaste kätte vangi. Eestisse tagasi jõudnud, sai temast 1942. aastal Tartus asuva 41. Kaitse Tagavarapataljoni ülem.

Kui Punaarmee taas Eestile lähenes, määrati Juhan Vermet 2. piirikaitserügemendi ülemaks. Juhan Vermetil õnnestus koos rügemendi riismetega pääseda sügisel 1944. Saksamaale, kus eesti sõjaväelased koondati Neuhammeri 20. eesti diviisi 47. Relva-SS Grenaderirügemendi laagrisse. Veel enne seda oli tal õnnestunud aidata Tallinnast 22. septembril põgenema oma ja ka abikaasa õe pere, ta lahkus neist 24. septembril Kuressaares.

Pärast Saksamaa kapituleerumist asus Juhan Vermet otsima Saksamaa läänetsoonides oma perekonda, sest abikaasa Olga ja poeg Paul olid samuti Saksamaale pääsenud. Kuid Juhan Vermet sattus tookordses Prantsuse okupatsioonitsoonis Reinimaal Prantsusmaa võimude kätte, kes ta 1945. aastal Nõukogude Liidule välja andsid.[1]

Viited

muuda
  1. Raul Pettai. Mälestusi kolonelleitnant Juhan Vermetist. Eesti Päevaleht (Rootsi), 17. detsember 2014

Välislingid

muuda