Juan Maldacena
Juan Martín Maldacena (sündinud 10 septembril 1968 Buenos Aireses Argentinas) on argentina päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik.
Haridus ja töökäik
muudaTa lõpetas 1991. aastal Río Negro provintsis asuva Balseiro Instituudi ja sai 1996. aastal Princetoni Ülikoolist doktorikraadi (PhD) füüsika alal (doktoritöö "Black Holes in String Theory"; juhendaja Curtis Callan). 1999. aastal sai ta MacArthuri fondilt MacArthuri stipendiumi.[1]
Maldacena oli aastatel 1999–2001 Harvardi Ülikooli füüsikaprofessor. Alates 2001. aastast töötab ta Princetonis asuvas Süvauuringute Instituudis professorina (2016. aastast Carl P. Feinbergi professor).[2]
Tal on USA, Argentina ja Itaalia kodakondsus.[2]
Teadus
muudaMaldacena töötab kvantväljateooria, kvantgravitatsiooni, stringiteooria ja teoreetilise füüsika valdkondades.[1] 1997. aastal avastas ta seose stringiteooria ja kalibratsiooniteooria vahel, mida nimetatakse N=4-supersümmeetriliseks Yangi-Millsi teooriaks.
2012. aastal väitis ta koos Leonard Susskindiga, et mustade aukude "tulemüüri paradoksi" on võimalik lahendada, kui kvantpõimunud osakesed on omavahel ühenduses väikeste ussiaukude abil.
Tunnustus
muuda- 2002 – Pius XI medal
- 2007 – Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind
- 2007 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2008 – Diraci medal (ICTP)
- 2012 – Issaak Pomerantšuki nimeline preemia
- 2012 – Läbimurde auhind fundamentaalfüüsikas
- 2013 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2013 – valiti Paavstliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2013 – valiti The World Academy of Sciencesi liikmeks[3]
- 2018 – Lorentzi medal
- 2018 – Albert Einsteini medal
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Juan Martin Maldacena. history.aip.org
- ↑ 2,0 2,1 Curriculum vitae. sns.ias.edu
- ↑ Maldacena, Juan Martin. twas.org