Ava peamenüü

Juan Maldacena

Argentina füüsik

Haridus ja töökäikRedigeeri

Ta lõpetas 1991. aastal Río Negro provintsis asuva Balseiro Instituudi ja sai 1996. aastal Princetoni Ülikoolist doktorikraadi (PhD) füüsika alal (doktoritöö "Black Holes in String Theory"; juhendaja Curtis Callan). 1999. aastal sai ta MacArthuri fondilt MacArthuri stipendiumi.[1]

Maldacena oli aastatel 1999–2001 Harvardi Ülikooli füüsikaprofessor. Alates 2001. aastast töötab ta Princetonis asuvas Süvauuringute Instituudis professorina (2016. aastast Carl P. Feinbergi professor).[2]

Ta omab USA, Argentina ja Itaalia kodakondsust.[2]

TeadusRedigeeri

Maldacena töötab kvantväljateooria, kvantgravitatsiooni, stringiteooria ja teoreetilise füüsika valdkondades.[1] 1997. aastal avastas ta seose stringiteooria ja kalibratsiooniteooria vahel, mida nimetatakse N=4-supersümmeetriliseks Yangi-Millsi teooriaks.

2012. aastal väitis ta koos Leonard Susskindiga, et mustade aukude "tulemüüri paradoksi" on võimalik lahendada, kui kvantpõimunud osakesed on omavahel ühenduses väikeste ussiaukude abil.

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Juan Martin Maldacena. history.aip.org
  2. 2,0 2,1 Curriculum vitae. sns.ias.edu
  3. Maldacena, Juan Martin. twas.org

VälislingidRedigeeri