Ava peamenüü

Joosep Heinrich Teinman (15. oktoober 1896 Haljala, Virumaa10. september 1923) oli eesti üliõpilasliikumise tegelane, näitekirjanik ja tõlkija.

1916. aastal lõpetas ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Ta oli Eesti üliõpilaste organisatsioonide asemike kogu liige, aastatel 1916—1917 oli tegev Üliõpilaste Lehe toimetuses.[1]

Võttis velskrina osa Vabadussõjast.

1920. aastal kutsuti tema algatusel kokku üliõpilaste üldkoosolek, kus teda valiti ajutise eestseisuse esimeheks. Tema algatusel taaskäivitati Üliõpilasleht.[1]

Pseudonüümi J.H. Talomaa all kirjutas ta draama "Igavene elu", mida mängiti 1922. aastal Estonia teatris ja mis ilmus 1923. aastal ka raamatuna.[2]

Ta tõlkis eesti keelde saksa õpetlase Otto Schmeili raamatu "Inimene: inimesteaduse ja tervisõpetuse käsiraamat" (1920) ja soome lastearsti Arvo Ylppö raamatud "Lastetoast koolipingile" (1922) ja "Ema rinnalapse hoidjana ja toitjana" (1924; koos Richard Jannoga).[3]

Suri noorena tuberkuloosi.[1]

ViitedRedigeeri