Joniškėlise mõis

Joniškėlise mõis (leedu Joniškėlio dvaras) on endine mõis Leedus Pasvalysi rajoonis Joniškėlises.

Joniškėlise mõisa vana peahoone

Mõisa on esimest korda mainitud aastal 1684. Esimesteks omanikeks olid ilmselt Švobad. Aastal 1723 läks mõis Puzinitelt Karpide valdusesse.[1]

Benedykt Karp oli üks Stanisław II troonileaitajaid. Tema poeg Ignacy Karp lasi oma testamendis Joniškėlise rajada haigla ja kihelkonnakooli. Haigla valmis tema järeltulija, Eustachy Karpi, juhtimisel. Viimase poeg, Felicjan Stefan Karp, oli Kaunase ja Panevėžysi šlahta aadlimarssaliks. XIX sajandil kujunes mõisast Kovno kubermangu suurim maavaldus, mõisale kuulus 47984 tiinu maad.[2]

Felicjan rajas mõisa ka põllumajanduskooli. Peale maareformi jäi mõisale 80 hektarit maad. Feliciani järel sai mõisa omanikuks Marija Joana Karp. Seni mõisale kuulunud põllumajanduskooli võttis üle Leedu riik. Aastal 1940 mõis natsionaliseeriti.[3]

Mõisakompleks asub Mažupė jõe kaldal. ja selle pindala on 30 hektarit. Säilinud on kakskümmend hoonet, nende seas uus (ehitatud XIX sajandi teisel poolel) ja vana klassitsistlik peahoone (ehitatud XVIII sajandi alguses), kontor, vesiveski, kaks aita, piimatoodete ladu, kasvuhoone, tõllakuur, sepikoda, aedniku maja, kaks lauta, tall ja tallmeistri maja. Uus peahoone rajati peale tulekahju aastal 1763, mil hävisid mitmed kõrvalhooned ja vana peahoone sai tules kannatada.[4] Suurem osa mõisakompleksist kuulub aastast 1967 Leedu põllumajandusinstituudile, vanas peahoones asub aga muuseum.

Mõisa peahoone juures asub nelinurkne park, mille keskmeks on vana peahoone ja selle juures asuv ühe hektari suurune paraadväljak. Kujunduselt on see prantsuse park. Paraadväljakult viis läände 400 meetri pikkune pärnaallee, aga tänapäeval on seal osad puud teiste liikidega asendatud. Alevi juurde viis väljakult hobukastanialleee.[5]

PilteRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri