Johannes Anderson

Johannes Hermann Anderson (10. september 1889 Tartu17. september 1981 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant) ja advokaat.

7. Jalaväepolgu ülem Vabadussõjas (1919. aasta märtsist-augustini).

Elulugu ja teenistuskäikRedigeeri

Sündis 1889. aastal Tartus. Lõpetas Tartu Reaalkooli.

1911 lõpetas Vladimiri Sõjakooli.

Viimane teenistuskoht Vene armees oli 410. polgu roodu ja kuulipilduja komando ülem kapteni aukraadis.

 
2. jalaväepolgu I pataljoni ülem kapten Johannes Anderson Vabadussõja ajal Petseris, paremalt esimene (4. märts 1919)

Eesti VabadussõjasRedigeeri

Kapten Anderson osales Vabadussõjas 2. Jalaväepolgu ülema adjutandi, ülema abi ja 2. Jalaväepolgu I pataljoni ülemana.

Seejärel 7. Jalaväepolgu ülem (17. märtsist kuni 18. augustini 1919), pärast seda Tartu kooliõpilaste pataljoni ülem ja Vabadussõja lõpus Kaitseliidu ülema abi.

Eesti VabariigisRedigeeri

1923-27 teenis Piirivalve Valitsuses.

Õppis 1923–1927 teenistuse kõrvalt Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1927. aastal. Ja 1944. aastal õppis arstiteaduskonnas.

Aastatel 1927–1933 oli vandeadvokaat Aleksei Sorokini abi ja alates 1933 vandeadvokaat Tallinnas.[1]

EmigratsioonisRedigeeri

1944. aastal põgenes Rootsi, kus pidas koos oma venna Elmar Andersoniga juriidilist bürood.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri