Johann Friedrich Eschscholtz
Johann Friedrich Eschscholtz (õieti Johann Friedrich Gustav von Eschscholtz; 1. november 1793 Tartu – 19. mai 1831 Tartu) oli baltisaksa füüsik, botaanik, zooloog ja entomoloog.
Tema vanemad olid Johann Gottfried ja Katherine Hedwig Ziegler Eschscholz. Johann Friedrich Eschscholtz õppis Tartu Kubermangugümnaasiumis ja seejärel Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Ta töötas botaanikaprofessori Carl Friedrich von Ledebouri assistendina ja lõpetas ülikooli 1815.
Ledebouri soovitusel tegi ta laevaarstina kaasa 1815–1818 Otto von Kotzebue juhitud ümbermaailmareisi prikil Rjurik[1]. Teadlastest osalesid sellel reisil veel botaanik Adelbert von Chamisso ja kunstnik Louis Choris. Oma reisimärkmed pani ta kirja monograafias "Karikloomade süsteem" (1829), hiljem avaldas ka "Zooloogia atlase".
Pärast esimest ümbermaailmareisi abiellus ta Christine Frederike Ledebouriga. Aastast 1819 oli ta Tartu Ülikooli erakorraline professor. 1822 määrati ta ülikooli zooloogiamuuseumi juhiks.
Chamisso nimetas tema auks taimeperekonna Eschscholzia (läänemagun).
Otto von Kotzebue määrati teisele ümbermaailmareisile ja Eschscholzki nõustus selles osalema. Reis väljus Kroonlinnast 28. juulil 1823 ja saabus koju 1826. aasta juulis. Reisi käigus kogus Eschscolz Alaska, California ja Havai putukaid ning sadakond neist osutusid senitundmatut liiki olevateks.
Viited muuda
- ↑ Tiiu Speek "Botaanikud Chamisso ja Eschscholtz Californias" Akadeemia 5/2012, lk 835–879
Kirjandus muuda
- Tiiu Speek "Botaanikud Chamisso ja Eschscholtz Californias" Akadeemia 5/2012, lk 835–879