Johann Bartels
Johann Martin Christian Bartels (12. august 1769 Braunschweig – 7./20. detsember 1836 Tartu) oli Tartu Ülikooli puhta ja rakendusmatemaatika professor 1820–1836.
Alustas koolis abiõpetajana. Braunschweigis oli tema õpilaste seas ka Carl Friedrich Gauss.
Bartels õppis Johann Friedrich Pfaffi käe all Helmstedtis ja Abraham Gotthelf Kästneri õpilasena Göttingenis.
1800. aasta töötas ta matemaatikaprofessorina Reichenaus ja 1801. aastal õpetas ta matemaatikat Aaraus. Alates 1808. aastast töötas Bartels Kaasani ülikoolis. Kaasanis oli tema õpilaste seas ka Nikolai Lobatševski.
Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige 1826. aastast.
Bartels saabus Tartusse matemaatikaprofessoriks 1820. aastal.[1] Tartus töötades lõi ta diferentsiaalgeomeetria koolkonna.
Avaldas vähe, mistõttu põhilised ideed sisaldusid loengutes ja tema juhendatud töödes. Näiteks ruumikõverate valem (Frenet'-Serret' valem) sai avalikuks Carl Eduard Senffi 1831. aasta töös "Theoremata principalia e theoria curvarum et superficierum".
Ta abiellus 1802. aastal Anna Magdalena Saluziga. Neil oli tütar Johanna Bartels (1807–1867), kes abiellus 1835. aastal Friedrich Georg Wilhelm Struvega.
Viited muuda
- ↑ Fr.G.W. Struve Tartu-periood Vaatleja