Nikolai Lobatševski

Nikolai Lobatševski (vene keeles Никола́й Ива́нович Лобаче́вский; 1. detsember (vkj 20. november) 1792 Nižni Novgorod – 24. veebruar (vkj 12. veebruar) 1856 Kaasan) oli vene matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria rajajaid.

Nikolai Lobatševski (1839)

Ta oli Kaasani ülikooli professor (1816. aastast erakorraline ja 1822. aastast korraline professor) ning rektor (1827–1845). Tema valitsusajal jõudis Kaasani ülikool Venemaa kõige paremini varustatud ja prestiižsemate ülikoolide hulka. 1830 valmis ülikooli peahoone, milles asusid raamatukogu, keemialaboratoorium, observatoorium ja haiglad. 1834 hakkas ilmuma ajakiri "Kaasani ülikooli toimetised". 1835 jagati ülikool kolmeks teaduskonnaks: filosoofia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnaks. 1844 avastas Kaasani ülikooli professor Carl Claus ruteeniumi.

Ta on Lobatševski geomeetria looja. See on mitteeukleidilise geomeetria vorm, mis kujutab geomeetriliste kujundite paiknemist hüperboloidil. Seal ei ole kolmnurga nurkade summa 180°, vaid vähem. Eukleidese paralleelide postulaat seal ei kehti ja läbi väljaspool etteantud sirget asuva punkti võib tõmmata lõpmata palju sirgeid, mis on paralleelsed etteantud sirgega.

Inglise matemaatik William Kingdon Clifford nimetas Lobatševskit geomeetria Kopernikuks, kuna tema geomeetria-alased tööd olid teedrajavad.

Tunnustus

Lobatševski aadlivapp 1838. aastast.

• 1842 – valiti Göttingeni Teaduste Akadeemia välisliikmeks

Mälestuse jäädvustamine

Tema auks asutati 1895. aastal Lobatševski auhind ja 1991. aastal Lobatševski medal, samuti asteroid 1858 Lobatševski ja Kuul asuv Lobatševski kraater.

Välislingid

• Nikolai Ivanovich Lobachevsky. history.mcs.st-andrews.ac.uk