Javolenus Priscus
Gaius Octavius Tidius Tossianus Lucius Iavolenus Priscus (lühinimega Iavolenus Priscus) (sündinud u 60 pKr) oli Rooma senaator ja jurist.[1] Priscus oli sabiniaanide koolkonna pea ja pidas mitut ametit, olles muuhulgas leegioniülem, provintsi asehaldur ja konsul.[2] Paljusidd tema otsuseid on tsiteeritud "Digestides".[1]
Arvatakse, et Iavolenus Priscus tuli Nedinumist või Iguviumist Umbrias. Ta tegi karjääri keiserliku halduse ja õiguse alal.[2]
Keiserlik karjäär muuda
Usutakse, et 84 pKr tuli Javolenus Priscus Rooma Britannia provintsi, kus ta viibis kaks aastat ja teenis juridicus'e ehk vanemkohtunikuna. Pärast seda naasis ta Rooma ja pidas seal oma konsulaati. Konsuliametit peeti Rooma riigi kõrgeimaks auks.[1] Pärast konsuliaega, 86 pKr oli ta Ülem-Saksamaa kuberner, keiser Domitianuse valitsusajal tõenäoliselt Süüria provintsi kuberner ja natuke hiljem Aafrika prokonsul ehk maavalitseja. Iavolenus Priscus teenis ka keiser Traianuse konsiiliumis, olles lugupeetud jurist.[3] 106. või 107. pKr sai temast Keiserliku Nõukogu liige.[4]
Juristikarjäär muuda
Gaius Plinius Caecilius Secundus kirjeldab Iavolenus Priscust kui tihedalt avalike suhetega seotud tuntud tsiviilõigus eksperti, kes on pigem ekstsentrik. Ta oli viimane sabininaanide õigusteadusliku kooli juht [3] ning Salvius Iulianuse õpetaja ja õiguslik juhendaja.[5] Ta kirjutas "Küsimuste" ja "Vastuste" kogumikke ning kommentaare sabiniaanide koolkonna varasemate juhtide, nagu Marcus Antistius Labeo ja Cassiuse teostele.[2]
Priscus avaldas 15 kirjade ehk epistulaede raamatut ehk librit, milles käsitleti õigusprobleeme.[3]
On avaldatud arvamust, et Iavolenus Priscus oli kuulus, kuna ta oli jurist.[1]
Iavolenus Priscuselt teatakse tema ütlust Omnis definitio in iure civili periculosa est 'Iga definitsioon tsiviilõiguses on ohtlik'.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 https://en.wikipedia.org/wiki/Gaius_Octavius_Tidius_Tossianus_Lucius_Iavolenus_Priscus 25.04.2019
- ↑ 2,0 2,1 2,2 H. Siimets- Gross, M. Ristikivi. Fontes iuris Romani. Rooma õiguse allikate kogumik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2019, lk 60.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 The Oxford Classical Dictionary (4 ed.) HeinOnline 25.04.2019
- ↑ Anton-Hermann Chroust, Legal Profession in Ancient Imperial Rome , 30 Notre Dame Law. 521 (1955) HeinOnline 25.04.2019
- ↑ A. M. Honore, Julian's Circle, 32 Tijdschrift voor Rechtsgeschiedenis 1 (1964) HeinOnline 25.04.2019