Jaromar I

Jaromar I oli Rügeni vürst aastatel 1170-1218.

Taust

Jaromar oli ranide aadlimees, kes oli pärit Rügeni saarelt. Jaromar kasvas Rügeni vürstkonna valitsejaks Taani Rügeni-vallutuse tulemusena 1168. aastal. Tema eelkäija oli Tezlaw, kes 1168. aastal Taanile alistus.

Taani vallutus

Taani korraldas sõja varem paganlike saarlaste ristimiseks ning paganlike kantside ja kultuskohtade hävitamiseks. Sellega lõpetati ka nende piraatlus ja rüüsteretked Taani maadele. Taani laevastik, mida juhtis teiste seas peapiiskop Absalon, vallutas ja hävitas Arkona neeme kindluse. Arkona templikindlus (Jaromarsburg) oli olnud ranide religioosne keskus. Rügeni saar liidendati Taani Roskilde peapiiskopkonda.

Taani tegi Rügenist oma vasalli. Jaromar, kes ei olnud pühendunud saare senistele paganlikele valitsejatele, võttis vastu kristluse ja vandus truudust Taani kuningas Valdemar I-le.

Jaromar liitus Hvide ja Galeni magnaadiklannidega, kes olid Sjællandi ja Skåne juhid. Jaromaril oli poeg ja pärija Vitslav I, kes abiellus naisega nendest Taani magnaadiperekondadest, kes olid mõjukad nendes Taani osades, mis olid Rügenile kõige lähemal.

1185. aastaks oli Jaromar I alustanud Püha Maarja kiriku (Marienkirche) ehitamist, mis püstitati tema linnusesse Rugardi (millest hiljem kujunes Bergen-auf-Rügen). 1193. aastal kirik valmis ja pühitseti kloostrikirikuks, tehes sellest Rügeni vanima säilinud ehitise. Üldiselt usutakse, et Jaromar maeti kiriku välisseina müüritud hauakivi alla. Lisaks asutas ta tsistertslaste ordu Eldena kloostri (Kloster Eldena).

Perekond

Ta abiellus Knud V vallastütre Hildegardiga ja abielust sündis poeg Vitslav, kes sai tema järglaseks.