Jalarätt (ka jalanarts, tallukas) on endisaegne nelinurkne jalakattena kantav riidetükk, mis oli tehtud linasest, villasest või takusest riidest[1].

Eesti talupojad kandsid jalarätte enamasti pastelde või viiskudega, mõnikord ka saabastega, ning nad mähiti nii, et need ulatusid üle pahkluu. Jalarätid olid kasutusel (ka sõjaväes) veel 20. sajandil[1].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 47

Välislingid muuda