Jaanus Rahumägi

Eesti poliitik

Jaanus Rahumägi (sündinud 5. septembril 1963 Arukülas) on Eesti ettevõtja ja Reformierakonda kuuluv poliitik.

Jaanus Rahumägi

Jaanus Rahumägi oli X ja XI Riigikogu koosseisu liige, Tallinna volikogu liige. Jaanus Rahumägi on Küprose Vabariigi aukonsul kogu Eesti Vabariigi territooriumil ja Eesti Karate Föderatsiooni President.

Rahumägi juhib rahvusvahelist turvafirmat ESC Global Security, mis tegeleb laevandusettevõtete turvalisuse tagamisega eri paigus maailmas. Jaanus Rahumägi on kirjutanud nii Eesti kui ka välismeediale kümneid artikleid ning avaldanud arvamust julgeoleku, ühiskondlikel ja äriteemadel. On avaldanud 1990. aastal enesekaitse õpiku.

Teda on autasustatud Siseministeeriumi, Päästeameti, Kaitseministeeriumi ja Politsei aukirjade, tänukirjade ja medalitega.

HaridusRedigeeri

Jaanus Rahumägi on õppinud Tallinna 22. Keskkoolis ja Harju Kaugõppe Keskkoolis 1983, Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehakultuuri erialal 1988–1990, Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis rahvusvahelise õiguse erialal 1996–1999 ning Akadeemias Nord õigusteaduse erialal 2001–2002.

TöökäikRedigeeri

Rahumägi on töötanud enesekaitse instruktorina 1985–1990, Eesti Vabariigi Eriteenistuses koolitusjuhina ja kaitseteenistuses 1990–1991, Välisministeeriumi konsultandina 1993–1994, Eesti Politsei peadirektori politseinõunikuna 1995–1997, Eesti Turvakeskuse AS-i (Estonian Security Center, ESC) juhina 1991–1995 ja 1997–1998 ning Siseministeeriumis sisejulgeoleku nõunikuna 2000–2002. 2003–2011 oli Rahumägi X ja XI Riigikogu koosseisu liige. Rahumägi kuulus Riigikogu õiguskomisjoni ja juhtis 2007–2011 Riigikogu Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. 2011. aastast on ta ESC Global Security juhatuse liige.

Ta oli turvafirma ESC rajaja ja ainuomanik.

Jaanus Rahumägi on pidanud loenguid ning avaldanud artikleid julgeoleku korralduse ja kontrolli teemadel.

Poliitiline tegevusRedigeeri

Jaanus Rahumägi oli Res Publica liige ja aseesimees 2002–2005, alates 2005. aastast on ta Eesti Reformierakonna liige.

Rahumägi oli Tallinna Linnavolikogu liige 2002–2003 ja 2010– (liikmesus peatatud seoses tööga riigikogus).

2003–2011 kuulus ta Riigikokku, olles X ja XI Riigikogu liige. Ta oli Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis ja õiguskomisjonis, samuti julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees.

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

Jaanus Rahumägi alustas ühiskondlikku tegevust 1986. aastal, kui ta pärast 1982. aastal karates Eesti meistriks tulemist ning hiljem armeeteenistusest naasmist asutas Mainori Karate klubi. Klubi tegevusaastate jooksul harjutas klubis kokku üle 600 lapse.

1980ndate lõpus alustas Jaanus Rahumägi NSV Liidu korrakaitse süsteemi välist ühiskondlikku tegevust. 1988. aastal alustas Rahmägi esimese eraturvateenistuse loomist ja alternatiivseid korrakaitse õppusi NSV Liidu territooriumil, tehes seda Mainori karate klubi nime all. Ta kutsus spordiklubi egiidi all Eestisse lääneriikide politsei ja eriteenistuste instruktoreid, kes aitasid koolitada tolle aja kohta uute meetoditega ja lääneliku kultuuriga korrakaitsjaid. Selle tulemusel sai Jaanus Rahumägist üks Rahvarinde turvateenistuse asutajatest ja koolitajatest. Sellele järgnes 1990. aastal liitumine, samal aastal loodud Eesti esimese rahvusliku relvastatud üksusega, Eesti Vabariigi eriteenistusega, kus ta täitis peamiselt koolitaja ja kaitsetöötaja funktsioone. Rahumägi vastutas peamiselt eriteenistuse kaitsetöötajate ettevalmistuse eest ja sellel ajal sageli Eestit külastanud välisriikide poliitikute turvalisuse eest.

Jaanus Rahumägi on Eesti Politsei taasasutaja. Ta oli esimene Eesti politsei ametlik esindaja välismaal, kui kohtus 1991. aasta kevadel, pärast Eesti politsei taasloomist, Limerickis Iiri vabariigi ministritega, et leida Eestile keerulisel ajal võimalusi ja toetust Eesti politseinike koolitamiseks ja varustamiseks. 1991. aasta detsembris tõi Rahumägi Eestisse, sel ajal NSV Liidu territooriumile, eriteenistuse koolitamiseks mõeldud esimesed NATO standardi relvad, millele taotles ja ka sai loa Moskvast, NSV Liidu siseministeeriumist.

Jaanus Rahumägi on Eesti Turvaettevõtete Liidu loomise idee autor ja asutajaliige. 1992 töötas Rahumägi välja koostöös Belgia juristidega ja esitas Turvaettevõtete Liidu kaudu Riigikogule esimese eraturvateenistuse seaduse endise NSV Liidu territooriumil. Selle tulemusel arenes eraturvateenistus Eestis oluliselt kiiremini kui teistes NSV Liidust vabanenud riikides. See oli oluliseks leevenduseks Eesti korrakaitsele keerulistel 1990. aastatel, kaitstes inimesi ja äsja loodud ettevõtlust kuritegevuse eest.

1993 koolitas Rahumägi tasuta ja patriootlikel kaalutlustel regulaarselt Eesti vastloodud kaitsejõude Kalevi ja Kuperjanovi pataljonis, andes neile edasi oma teadmisi, mida sel ajal igal pool jõustruktuurides väga nappis. Tema poolt koolitatud mehed olid hiljem ja on ka täna Eesti Kaitsejõududes kõrgetel kohtadel. 1993. aastal tegutses Rahumägi ka Eesti Välisministeeriumi nõunikuna Läänemere maade välisministrite kohtumise korraldamise turvalisuse tagamisel. Samuti 1993. aastal paavst Johannes Paulus II visiidi raames paavsti missa turvalisuse tagamisel. Rahumägi vastutas endale kuuluva turvafirma eesotsas missa julgeoleku eest Raekoja platsil.

Politsei arenguvajadusi arvestades kutsuti Rahumägi 1995 taas Eesti Politsei ridadesse. Tema vastutusvaldkond oli kontaktide loomine Eesti politsei ja USA julgeolekut tagavate föderaalametite vahel. Selle tulemusel loodi 1996. aastal Tallinnas USA saatkonda FBI esindus, mis algselt oli planeeritud Riiga. Tänu sellele koolitati FBI akadeemias Virginia osariigis ja teistes FBI õppeasutuses rekordarv Eesti politseinikke võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega. Rahumäe vastutusvaldkond oli ka USA asepresidendi Al Gore'i ja USA esimese leedi Hillary Clintoni visiidi raames Eesti Politsei ja USA Salateenistuse koostöö. 1995 asutas Rahumägi koostöös Politsei, Eesti Karate Liidu ja turvafirmaga ESC heategevusliku liikumise “Et suvi ei läheks luhta”, milles on osalenud tuhandeid lapsi. See on tasuta lasteüritus, mis suvevaheajal annab lastele võimaluse aktiivseks tegevuseks asjatundlike politsei, kaitsejõudude, meedikute ja karate instruktorite käe all.

2000. aastal kutsuti Rahumägi Siseministeeriumi nõunikuks. Peaülesandega rahvusvaheline koostöö sisejulgeoleku valdkonnas. Rahumägi algatas siseministeeriumis töötades politsei haldusreformi 17 prefektuuri muutmiseks 4 prefektuuriks, millisest praktikast lähtus hiljem kogu riigi haldusreform. Tänu sellele muutus polisei tegevus koordineeritumaks ja efektiivsemaks. Siseministeeriumis töötades kutsuti Rahumägi lektoriks USA WMD (weapons of mass destruction) proliferatsiooni piiramise programmi FBI akadeemiasse Ungaris (ILEA).

2002 valiti Rahumägi Tallinna linna volikokku. 2003. aastal valiti ta X Riigikogu liikmeks ja 2007. aastal XI Riigikogu liikmeks. Riigikogus olles jätkas Rahumägi korrakaitse ja julgeoleku alast tegevust olles Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni esimees, õiguskomisjoni liige, Siseministeeriumi juures asuva Politsei nõukoja esimees, hiljem sisejulgeoleku nõukogu esimees. Algatas seaduseelnõusid, muudatusi ja täiendusi, mis tõhustasid Eesti turvalisust. Rahumägi oli riigikogu liikmena riigi turvalisuse ja julgeoleku teema üks eestkõnelejatest. Ta juhtis Riigikogus Eesti-USA parlamendirühma.

2005. aastal jõudsid Jaanus Rahumägi vahendusel Eesti rahvusarhiivi seni ainsad Eesti NSV KGB poolt tehtud fotod laulva revolutsiooni 1987.–1990. aasta pöördelistest sündmustest. Rahumägi avaldas nendest fotodest raamatu “Ärkamisaeg läbi KGB fotosilma”.

2006. aastal osales Jaanus Rahumägi koostöös Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumiga Eesti Kaitseväelase kapral Andrei Koroli vabastamisel AÜE vanglast, kuhu ta oli sattunud segastel asjaoludel naastes Eestisse kaitseväe missioonilt Afganistanist.

2010 asutas Rahumägi rahvusvahelise turvafirma ESC Global Security ja 2011. aastal lahkus aktiivsest poliitikast. Samas jätkates aktiivselt ühiskondlikku tegevust eri valdkondades. Algatas 2016 aastal idee tuua Eesti laevaregistrisse suuri kaubalaevu ja muuta Eesti laevaregister rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks. Ta soovitas valitsusel luua kaasaegne elektrooniline laevaregister ja võimaldada selle rahvusvahelised toimingud Eesti unikaalse e-residentsuse kaudu. Selle tulemusel võeti Riigikogus 2019. aastal vastu nn laevanduse seadus.

2013–2017 konsulteeris Jaanus Rahumägi regulaarselt Eesti Välisministeeriumi seoses 14 Eesti kodaniku vangistamisega India võimude poolt.

2018. aastal valiti Jaanus Rahumägi aktsiooni "Sajandi 100 arukülalast" raames toimunud rahvaküsitluse tulemusel sajandi saja meeldejäävama arukülalase hulka.[1]

2020 aastal jõudsid Jaanus Rhumägi vahendusel Eesti Foto- ja Filmiarhiivi üle 6000 ENSV KGB poolt tehtud fotonegativi Laulvast revolutsioonist ja muudest sündmustest aastatel 1997-1990https://menu.err.ee/1092351/rahvusarhiivi-joudis-ule-6000-kgb-tehtud-foto-laulva-revolutsiooni-ajast

IsiklikkuRedigeeri

Jaanus Rahumägi on abielus Mari Rahumäega ning tal on tütred Katariina ja Maria Heleene.

AutasudRedigeeri

SporditegevusRedigeeri

Ta oli Eesti meister karates aastal 1982. On Eesti Karate Föderatsiooni president ja Eesti Olümpiakomitee Täitevkomitee liige.

ViitedRedigeeri

  1. Koppelmaa, Külli. "Aruküla Kultuuriseltsi EV100 kingitus – kogumik „Sajandi 100 arukülalast“". Sõnumitooja, 5. september 2018. Vaadatud 25.04.2020.

VälislingidRedigeeri