Jääklass (ingl.k. ice class) iseloomustab laeva võimet tulla isesesvalt toime talvistel meredel erinevates jääoludes. Enamik laevu vajab jäämurdja abi polaaraladel, Arktika jäätunud vetes. Osa laevadest on võimelised iseseisvalt navigeerima talvisel Läänemerel, osa aga saab jäämurdja abita hakkama ainult õhukese jää korral. [1]

Jääklassi laevadel on laevakere paksem ja tugevam ning laevakere vaheseinad jäigemad kui jääklassita alustel. Kõrgema jääklassiga laevadel peavad olema tugevdatud sõukruvi labad ja tüür. Nõutav võib olla ka kahe tüüri kasutamine. Olenevalt jääklassist võidakse varustada aluse kütuse- ja ballasttankid soojendusseadmetega. [1]

Esimest korda esitati jäämurdjate poolt eskorditavatele kaubalaevadele tehnilised nõuded Soomes 1890. aastal. Pärast seda on loonud klassifitseerimisorganisatsioonid erinevaid standardeid. Viimastel aastatel on merendusorganisatsioonid leppinud kokku, et kasutatakse kaht klassifikatsioonisüsteemi – Soome-Rootsi süsteemi ja Arctic süsteemi. [1]

Soome-Rootsi klassifikatsioonisüsteem

muuda

Selle alusel jaotatakse Läänemerel talvel opereerivad laevad kuude jääklassi olenevalt laevakere ehitusest (tugevusest), peamasina võimsusest ja toimetulekust jääoludes kooskõlas SMA (Swedish Maritime Administration) ja TraFI-ga (Finnish Transport Agency). Rahvusvahelised klassifitseerimisorganisatsioonid on sidunud Soome-Rootsi süsteemi oma reeglistikuga, pakkudes oma süsteemides Soome-Rootsi klassifikatsioonile vastavaid kaubalaevade jääklasse. Soome ja Rootsi ise tunnustavad ka muid klassifitseerimissüsteeme. [1]

Soome-Rootsi süsteemi alusel jaotatakse laevad viide jääklassi: IA Super; IA; IB; IC; II ja III.

Klassi IA Super kuuluvad alused, mis on suutelised opereerima Läänemerel tavapärastes jäätingimustes jäämurdja abita. Ülejäänud klassidesse kuuluvad laevad vajavad jäätunud merel liikumiseks jäämurdja abi. Jääklassi II kuuluvad alused on suutelised liikuma iseseisvalt ainult väga õhukeses jääs, klassi III kuuluvad aga kõik ülejäänud laevad. [1]

Klassifikatsiooni järgi peab laeva vöör võimaldama ohutut sõitu arvestades maksimaalset jää paksust järgmiselt:

  • 1A Super – 1,0 m
  • I A – 0,8 m
  • I B – 0,6
  • I C – 0,4 m

Arctic (ABS) klassifikatsioonisüsteem

muuda

Tegemist on Ameerika klassifitseerimissüsteemiga, mille on töötanud välja ABS (American Bureau of Shippings). Laevu liigitatakse kuude jääklassi: ABS Class A5; A5; A0; B0; C0 ja D0. Esimene neist on tugevaim, viimane nõrgim aluste jääklass. ABS Class A5 alused on ainsana suutelised tulema toime Arktika meredes ekstreemsetes tingimustes ilma jäämurdja abita. Sellesse (Arctic Ice Class) kuuluvad sajad alused, kaasa arvatud Arktika uurimislaevad. Ülejäänud klassidesse kuuluvad alused vajavad jäämurdja poolt eskortimist, samuti kehtivad neile navigatsioonipiirangud sõltuvalt aastaajast. [1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Transport ja transporditehnoloogiad. Seilecs. 2021. Lk 167. ISBN 9789916960035.