Itaalia ajalooliste riikide loend

(Ümber suunatud leheküljelt Itaalia ajaloolised riigid)

Itaalia, pärast Lääne-Rooma riigi lõppu aastal 476 ja selle järgnenud barbarite sissetunge kuni Itaalia ühinemiseni aastal 1860, oli kogum linnriike ja teisi väikseid sõltumatuid üksusi. Järgnev on loend Itaalia riikidest selle aja jooksul.

Loend pole täielik; aita seda täiendada.

Riigid varakeskajal muuda

Riigid kõrgkeskajal muuda

 
Itaalia poliitiline kaart aastal 1000
 
Lõuna-Itaalia poliitiline kaart aastal 1112

Riigid Saksa-Rooma riigis muuda

Riigid Lõuna-Itaalias muuda

Sardiinia giudicatod muuda

Muud riigid muuda

Riigid hiliskeskajal muuda

 
Itaalia aastal 1494, enne Itaalia sõdade algust

Riigid pärast Itaalia sõdu (1494–1559) muuda

 
Habsburgide Hispaania valdused pärast Itaalia sõdu

Cateau-Cambrésis' rahu sõlmiti Elizabeth I ja Henri II vahel 2. aprillil ning Henri II ja Felipe II vahel 3. aprillil 1559. Selle kohaselt tagastas Prantsusmaa Savoia hertsogile Piemonte ja Savoia ning Genova vabariigile Korsika. Veelgi tähtsam oli, et leping kinnitas Hispaania otsese kontrolli Milano, Napoli, Sitsiilia, Sardiinia ja Stato dei Presidi üle ning kaudselt (Toscana, Genova ja teiste väikeste riikide valitsejate domineerimise kaudu) kogu Põhja-Itaalias. Paavst oli ka nende loomulik liitlane. Ainsad tõeliselt sõltumatud üksused Itaalias olid Savoia hertsogkond ja Veneetsia vabariik.

Riigid pärast Hispaania pärilussõda (1701–1714) muuda

 
Itaalia poliitiline kaart aastal 1796

Utrechti rahu kohaselt Hispaania valdused jagati. Itaalias sai Savoia hertsogkond Sitsiilia ja osi Milano hertsogkonnast, samas Karl VI (Austria ertshertsog) sai Napoli kuningriigi, Sardiinia ja põhiosa Milano hertsogkonnast koos muude väikeste riikidega.

Riigid Napoleoni ajastul (1792–1815) muuda

 
Itaalia poliitiline kaart aastal 1810

Revolutsioonilise Prantsusmaa tütarvabariigid muuda

Prantsuse esimese keisririigi protektoraadid muuda

Muud riigid muuda

Riigid restauratsioonist ühinemiseni muuda

 
Itaalia poliitiline kaart aastal 1843

Pärast Napoleoni Prantsusmaa kaotust kogunes Viini kongress (1815) Euroopa kaarti ümber joonistama. Itaalias taastas kongress Napoleoni-eelsed sõltumatud riigid, kas juhtivate Euroopa riikide, eriti Austria poolt otse valitsetavad või tugevalt mõjutatavad. Kongress määras ka lõpetatuks kaks iidset vabariiki: Genova annekteeriti Sardiinia poolt ja Veneetsia liidendati koos Milanoga uude kuningriiki Austria keisririiis. Ajuti tajuti võitlust Itaalia ühinemise eest võitlusena peamiselt Habsburgide vastu, kuna need kontrollisid otseselt peamiselt itaaliakeelset kirdeosa tänapäeva Itaaliast ja olid kõige võimsam jõud ühinemise vastu. Austria keisririik rõhus jõuliselt Apenniini poolsaarel, samuti Habsburgi valduste teistes osades, kasvavaid rahvuslikke meeleolusid.

Vaata ka muuda