Isepuhastus ehk isepuhastumine on loodusprotsess, mille tulemusena keskkond vabaneb saastast[1].

Mõistele on lähedane "assimilatsioonivõime", mis on laiem ja viitab mingi looduskeskkonna osa (nt loodusliku veekogu) üldisemat võimet lagundada ja/või hajutada keemilisi ühendeid[2].

Looduskeskkonna võimet vabaneda saastast nimetatakse assimilatsioonivõimeks ehk keskkonna isepuhastusvõimeks.

Sageli räägitakse veekogude isepuhastumisest, mille tagajärjel vette sattunud reoained biokeemiliselt lagunevad.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
  2. Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 27.01.2012)