Ava peamenüü

Isepuhastus ehk isepuhastumine on loodusprotsess, mille tulemusena keskkond vabaneb saastast[1].

Mõistele on lähedane "assimilatsioonivõime", mis on laiem ja viitab mingi looduskeskkonna osa (nt loodusliku veekogu) üldisemat võimet lagundada ja/või hajutada keemilisi ühendeid[2].

Looduskeskkonna võimet vabaneda saastast nimetatakse assimilatsioonivõimeks ehk keskkonna isepuhastusvõimeks.

Sageli räägitakse veekogude isepuhastumisest, mille tagajärjel vette sattunud reoained biokeemiliselt lagunevad.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
  2. Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 27.01.2012)