Ilzeskalnsi vald
Ilzeskalnsi vald (läti keeles Ilzeskalna pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Nautrēni, Bērzgale, Dricāni, Audriņi ja Vērēmi vallaga ning Ludza piirkonna Mežvidi vallaga.
| Ilzeskalnsi vald | |
|---|---|
| läti Ilzeskalna pagasts | |
| Pindala: 78,7 km² | |
Elanikke: 586 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 7,4 in/km² | |
| Keskus: Ilzeskalns | |
 |
Valla pindala on 78,7 km². 2011. aastal oli seal 750 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 613 inimest. Valla halduskeskus on Rogovka küla. Vallamaja asub aadressil Centra iela 1, vallavanem on Genovefa Gailuma.[2]
Ajalugu
muudaAastal 1945 moodustati Makašēni vallas Gailumi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti külanõukoguga Čakši külanõukogu kolhoosi Krasnaja Latgaļija ja Jezupole külanõukogu kolhoosi Uzvara alad. Aastal 1971 liideti külanõukoguga veel Bērzgale külanõukogu Gailumi sovhoosi alad. Aastal 1965 nimetati Kristinka külanõukogu ümber Nautrēni külanõukoguks. Aastal 1975 liideti Gailumi külanõukoguga osa Audriņi külanõukogu aladest. Aastal 1989 nimetati Gailumi külanõukogu ümber Ilzeskalnsi külanõukoguks. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[3] Aastatel 2009 liideti vald Rēzekne piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald selle Nautrēni allüksusesse.[4]
Kaitstavad objektid
muudaMuinsusmälestistest on riikliku kaitse all Ilzeskalnski ehk Kuļņeva õigeusu kirik-kabel ja selle ikonostaas, Žagati I muinaskalmed, Ivāni muinaskalmed ehk Rootsi hauad või Sõjamägi, Danči muinaskalmed ja Čudarāni muinaskalmed.[5] Kohaliku kaitse all on Žagati I muinaskalmed.[6]
Looduskaitse all on Ilzeskalnsi hiidjalakas, Ilzeskalnsi tammed, Ilzeskalnsi mõisa park, Vidējo Zači tamm ja Beļeviči tamm, lisaks kasvab vallas kolm nimetut põlispuud.[7]
Asustus
muudaAastal 2011 elas vallas 631 lätlast, 106 venelast, 5 valgevenelast, 2 ukrainlast, 1 poolakas ja 1 leedulane.[8]
Valla keskus Ilzeskalns on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 162 elanikku. Kļasica on staatusega mazciems 4 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega skrajciems: Aizezere 8 elanikuga aastal 2022, Babri 6 elanikuga aastal 2022, Berjozovka, Blantine 1 elanikuga aastal 2022, Čakši 5 elanikuga aastal 2022, Čikuli 1 elanikuga aastal 2022, Čūdarāni 11 elanikuga aastal 2022, Danči 8 elanikuga aastal 2022, Dirši 6 elanikuga aastal 2022, Dubrovka 4 elanikuga aastal 2022, Eļkšņi 1 elanikuga aastal 2022, Gleizdi 2 elanikuga aastal 2022, Gola Čakši 5 elanikuga aastal 2022, Goliševa 8 elanikuga aastal 2022, Gorsani 5 elanikuga aastal 2022, Ierzeļova 7 elanikuga aastal 2022, Iugulova 1 elanikuga aastal 2020, Ivoni 11 elanikuga aastal 2022, Jaungailumi 20 elanikuga aastal 2022, Jaunsloboda, Jekimāni 8 elanikuga aastal 2022, Ķipļuki 10 elanikuga aastal 2022, Klaugas 8 elanikuga aastal 2022, Klomostova 7 elanikuga aastal 2022, Kozudauņa 1 elanikuga aastal 2022, Kravaļi 12 elanikuga aastal 2022, Krīvu Čakši 8 elanikuga aastal 2022, Kruki 1 elanikuga aastal 2022, Kubulova 1 elanikuga aastal 2022, Kūkoji 9 elanikuga aastal 2022, Ļadi 16 elanikuga aastal 2022, Ļetki 5 elanikuga aastal 2022, Lucatnieki 1 elanikuga aastal 2022, Lupiki 3 elanikuga aastal 2022, Majevka 3 elanikuga aastal 2022, Miurinīki 13 elanikuga aastal 2022, Mortuzāni 12 elanikuga aastal 2022, Pirmā Maļinovka 3 elanikuga aastal 2022, Otrā Maļinovka 16 elanikuga aastal 2022, Pirmie Škierbinīki 11 elanikuga aastal 2022, Otrie Škierbinīki 4 elanikuga aastal 2022, Pliešaunīki 28 elanikuga aastal 2022, Puisāni 8 elanikuga aastal 2022, Puksti 3 elanikuga aastal 2022, Puskundži 1 elanikuga aastal 2022, Puškrīvi 18 elanikuga aastal 2022, Reidzāni 5 elanikuga aastal 2022, Rogozi 1 elanikuga aastal 2022, Silaraši 6 elanikuga aastal 2022, Sološnīki 4 elanikuga aastal 2022, Stogoršņi 7 elanikuga aastal 2022, Šaraki 2 elanikuga aastal 2022, Zači 14 elanikuga aastal 2022, Zagorje 1 elanikuga aastal 2019, Zaļūkšņi 13 elanikuga aastal 2022, Žogotas 19 elanikuga aastal 2022, Trikimi 2 elanikuga aastal 2019, Turlaji 13 elanikuga aastal 2022, Vecgailumi 23 elanikuga aastal 2022 ja Voseļi 7 elanikuga aastal 2022.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Rēzeknes novads, vaadatud 11. 11 2022
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ «Pašvaldības apraksts un struktūra» Rēzeknes Novads
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 11.11 2022
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 11.11 2022
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
muuda
Ilzeskalnsi vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis