Mežvidi vald (läti Mežvidu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Mežvidi vald

läti Mežvidu pagasts

Pindala: 124,9 km²
Elanikke: 707 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,7 in/km²
Keskus: Mežavidi
Teeäärne krutsifiks

Vald piirneb sama piirkonna Malnava, Mērdzene, Salnava, Pušmucova ja Zvirgzdene vallaga ning Rēzekne piirkonna Bērzgale, Ilzeskalnsi ja Nautrēni vallaga.

Valla pindala on 125 km². 2016. aasta seisuga elas seal 906 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 874 lätlast, 26 venelast, 5 valgevenelast, 5 ukrainlast, 3 poolakat ja 6 leedulast.[3] Valla keskus on Mežavidi küla. Vallavanem on Antra Bojāre.[4]

Ajalugu muuda

Aastal 1945 moodustati Bērzgale vallas Mežvidi külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Mežvidi külanõukoguga likvideeritav Padole külanõukogu, aastal 1977 aga Ranči külanõukogu. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Mežvidi vald.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Kārsava piirkonda.

Mälestised muuda

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Dzērvese muinaskalmed ehk Sõjahauad ja Dunduri muinaskalmed ehk Sõjahauad.[6]

Loodus muuda

Valla põhjaosa asub Ida-Läti madalikul, lõunaosa Latgale kõrgustikul. Valla kõrgeim punkt asub lõunaosas Viecināni lähistel (161,1 m). Valla piiril voolab Rītupe, teine suurem jõgi on Iča jõgi. Soodest on suurim Gogosova soo.

Looduskaitse all on Mežvidi park ja Padole tamm, lisaks veel nimetu mänd.[7]

Külad muuda

Vallas on 59 küla. Valla keskuse Mežavidi (vidējciems) elanike arv aastal 2020 oli 172. Sama staatusega on veel Mežavidu muiža 135 elanikuga aastal 2020 ja Lemešova 64 elanikuga aastal 2020. Kaksteist valla küla on staatusega mazciems – Bokši, Buzdi, Dubinova, Griudinīši 23 elanikuga aastal 2020, Kaprani, Kopči, Liuzinīki, Mežmala 5 elanikuga aastal 2020, Motori, Rumpļi, Saukāni ja Strodi. Viiskümmend üheksa valla küla on staatusega skrajciems – Aglupīši, Annasmuiža 32 elanikuga aastal 2020, Ašisola 2 elanikuga aastal 2020, Augstīkolni 12 elanikuga aastal 2020, Barani, Beļova 6 elanikuga aastal 2020, Bokši 12 elanikuga aastal 2020, Bringas 14 elanikuga aastal 2020, Buzdi 6 elanikuga aastal 2020, Dunduri, Dzērves 7 elanikuga aastal 2020, Ezernīki 2 elanikuga aastal 2019, Gadžiunes 9 elanikuga aastal 2020, Gogosova, Goreites 16 elanikuga aastal 2020, Ivanova 11 elanikuga aastal 2020, Jakulinski 7 elanikuga aastal 2020, Janiki, Jaudzemļi 9 elanikuga aastal 2020, Jaunivanova 10 elanikuga aastal 2020, Kaki 11 elanikuga aastal 2020, Kaprani 5 elanikuga aastal 2020, Kaspari 7 elanikuga aastal 2020, Kākuči 13 elanikuga aastal 2020, Keiseļi 9 elanikuga aastal 2020, Klonešnīki 3 elanikuga aastal 2020, Kokori 5 elanikuga aastal 2020, Kopči 10 elanikuga aastal 2020, Korklinīki 2 elanikuga aastal 2020, Kozuli 2 elanikuga aastal 2020, Kroleiši 4 elanikuga aastal 2020, Lakšinīki 11 elanikuga aastal 2020, Liuzinīki 6 elanikuga aastal 2020, Logini 1 elanikuga aastal 2020, Masli 9 elanikuga aastal 2020, Meikulāni 2 elanikuga aastal 2020, Mežainčuki 44 elanikuga aastal 2020, Mikazāni 1 elanikuga aastal 2020, Mortuzāni 9 elanikuga aastal 2020, Motori 3 elanikuga aastal 2020, Otrie Liuzinīki 6 elanikuga aastal 2020, Padole 28 elanikuga aastal 2020, Pusloči 10 elanikuga aastal 2020, Pustapole, Ranči 18 elanikuga aastal 2020, Rejeņi 3 elanikuga aastal 2020, Rogukolni 3 elanikuga aastal 2020, Rulāni 5 elanikuga aastal 2020, Salinīki 4 elanikuga aastal 2020, Seiļi 16 elanikuga aastal 2020, Skaistie 2 elanikuga aastal 2020, Skūpova 7 elanikuga aastal 2020, Skūteles 3 elanikuga aastal 2020, Stapuļi 5 elanikuga aastal 2020, Strodi 5 elanikuga aastal 2020, Stībrinīki 18 elanikuga aastal 2020, Suņavīši, Viecināni 2 elanikuga aastal 2020 ja Ūzuļnīki 2 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Kārsavas novads, vaadatud 9.08 2020
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 9.08 2020
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda