Dricāni vald (läti keeles Dricānu pagasts) on vald Lätis Rēzekne piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Audriņi, Rikava, Stružāni, Gaigalava, Nautrēni, Ilzeskalnsi ja Kantinieki vallaga.

Dricāni vald
läti Dricānu pagasts
Pindala: 103,6 km²
Elanikke: 777 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,5 in/km²
Keskus: Dricāni
Valla maastik

Valla pindala on 103,6 km². 2011. aastal oli seal 986 elanikku, 2021. aastal 879. Valla halduskeskus on Dricāni küla.[2]

Ajalugu

muuda

Algselt oli valla nimi Dricēni vald. See moodustati aastal 1861, mil liideti Taunoga, Dricēni ja Piļcine mõisavald ning Skūškova ja Kļasica karjamõisa territooriumid. Aastal 1935 oli Rēzekne maakonda kuuluva Dricēni valla pindala 122,7 km² ja seal oli 4266 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati Dricēni vallas Dricēni, Pelsiņi, Škuskova ja Taunaga külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Dricēni külanõukoguga likvideeritav Skūškova külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega Puderi külanõukogu kolhoosi Ausma maad. Aastal 1971 liideti sellega veel Pelsiņi külanõukogu Dricēni sovhoosi alad. Aastal 1981 liideti osa külanõukogu maid Audriņi ja Kantinieki külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] Aastal 1991 nimetati vald ümber Dricāni vallaks.[5] Aastal 2009 liideti vald Rēzekne piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald selle Dricāni allüksusse.[6]

Kaitstavad objektid

muuda

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Dricēni ja Pilcene katoliku kirikud, Kakarvieši linnamägi ning Kakarvieši muinaskalmed ehk Sõjahauad.[7] Kohaliku kaitse all on Kūzmi muinaskalmed, Zuiči muinaskalmed ehk Sõjahauad, Raibie muinaskalmed ehk Sõjahauad ja Osīši talu tare (endine koolimaja).[8]

Looduskaitse all on Taunaga hiidtamm, Taunaga hiidrahn, Semķeļi hõbepaju, Stārķi remmelgas (kuivanud) ja Ceglineica hiidkünnapuu.[9]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 943 lätlast, 28 venelast, 7 valgevenelane, 3 ukrainlast, 2 poolakat ja 3 leedulast.[10]

Valla keskus Dricāni on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 266 elanikku. Sama staatusega on veel Piļcine 52 elanikuga aastal 2022. Üks küla on staatusega mazciems: Brukāni 23 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega skrajciems: Abramovka 4 elanikuga aastal 2022, Aizupīši 6 elanikuga aastal 2022, Apšinīki 2 elanikuga aastal 2022, Asinova 13 elanikuga aastal 2022, Babri 1 elanikuga aastal 2022, Batarāgi 10 elanikuga aastal 2022, Beleviči 2 elanikuga aastal 2022, Brokas, Ceglineica 2 elanikuga aastal 2022, Češļi 6 elanikuga aastal 2022, Čirkas 25 elanikuga aastal 2022, Daukstes 6 elanikuga aastal 2022, Drebeinīki 8 elanikuga aastal 2022, Dreimaņi, Drinki 6 elanikuga aastal 2022, Dzeņagols 2 elanikuga aastal 2022, Eļkšņi 4 elanikuga aastal 2022, Igauņi 10 elanikuga aastal 2022, Jaunā Rūbežneica, Jaunlesna 13 elanikuga aastal 2022, Kakarvīši 40 elanikuga aastal 2022, Kalastiņas 9 elanikuga aastal 2022, Kaulači 9 elanikuga aastal 2022, Koirovka 8 elanikuga aastal 2022, Krusti, Kūzmi 20 elanikuga aastal 2022, Lempi 5 elanikuga aastal 2022, Lizdiki 15 elanikuga aastal 2022, Loči 2 elanikuga aastal 2022, Mortuži 7 elanikuga aastal 2022, Mosāni 1 elanikuga aastal 2022, Ozinīki 2 elanikuga aastal 2022, Piļcinova 1 elanikuga aastal 2019, Piļkas 18 elanikuga aastal 2022, Piziki 4 elanikuga aastal 2022, Plasi, Poikas 4 elanikuga aastal 2022, Putrāni 24 elanikuga aastal 2022, Radionovka 7 elanikuga aastal 2022, Raibie 13 elanikuga aastal 2022, Ratinīki 8 elanikuga aastal 2022, Romanovka 3 elanikuga aastal 2022, Rūbežneica 2 elanikuga aastal 2022, Sarkaņkolns 3 elanikuga aastal 2022, Saukavīši 14 elanikuga aastal 2022, Semuļi 4 elanikuga aastal 2022, Silagaiļi 13 elanikuga aastal 2022, Skūškova 19 elanikuga aastal 2022, Smaudži 24 elanikuga aastal 2022, Smuti 4 elanikuga aastal 2022, Streļči, Susekļi 4 elanikuga aastal 2022, Špuni 19 elanikuga aastal 2022, Zahari 22 elanikuga aastal 2022, Zakari 3 elanikuga aastal 2022, Zalingova 1 elanikuga aastal 2022, Zarečka 3 elanikuga aastal 2022, Zileņi 7 elanikuga aastal 2022, Zimkas 9 elanikuga aastal 2022, Zuiči 6 elanikuga aastal 2022, Tarasovka 6 elanikuga aastal 2022, Taunaga 26 elanikuga aastal 2022, Trimaļnīki 4 elanikuga aastal 2022, Troškas, Turcines 1 elanikuga aastal 2022, Uguļova 3 elanikuga aastal 2022, Vacainīki 3 elanikuga aastal 2022, Veituļnīki 3 elanikuga aastal 2022, Vēršukolns 1 elanikuga aastal 2022 ja Viļumi 16 elanikuga aastal 2022.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Rēzeknes novads, vaadatud 5. 11 2022
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Par dažu Latvijas Republikas pagastu pārdēvēšanu Daugavpils, Kuldīgas un Rēzeknes rajonā
  6. «Pašvaldības apraksts un struktūra» Rēzeknes Novads
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 5.11 2022
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 5.11 2022
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 27.05 2020
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda