Ikla kihistik

Ikla kihistik (inglise Ikla Member) on siluri ajastu Raikküla lademe Saarde kihistu kihistik.[1] Seda hakkasid esimesena eristama Dimitri Kaljo ja Peeter Vingisaar aastal 1969.

Kihistiku all lamab Kolka kihistik, sellel lasub aga Lemme kihistik. Nurmekunna kihistus vastab sellele Jõgeva kihtide ülemine osa.[2]

Kihistiku stratotüüp on Ikla puursüdamik, kus kihistik esineb 397.50..459.40 meetril. Kihistik on oma nime saanud Ikla küla järgi.[3]

Kihistiku moodustavad lubjakivi, mergel ja argilliit, see sisaldab ka graptoliite. Kihistikus valdab kollakashall afaniitne lubjakivi, graptoliidid esinevad peamiselt argilliidi vahekihtides. Need on sagedasemad kihistiku alumises osas, sellal kui ülal väheneb nii graptoliitide kui kerogeeni osakaal.[4]

ViitedRedigeeri

  1. Ikla kihistik Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 14.09.2020)
  2. Correlation of lower–middle Llandovery sections in central and southern Estonia and sedimentation cycles of lime muds, Heldur Nestor, Rein Einasto, Peep Männik, and Viiu Nestor, 2002.
  3. Stratigraafia terminoloogia
  4. Correlation of lower–middle Llandovery sections in central and southern Estonia and sedimentation cycles of lime muds, Heldur Nestor, Rein Einasto, Peep Männik, and Viiu Nestor, 2002.

VälislingidRedigeeri