Idumealased olid Henriku Liivimaa kroonika järgi 13. sajandi alguses Idumeas elanud rahvas. Idumealasi on mainitud ka paavst Innocentius III 1208. aasta bullas.[1] Henrik kasutab sõna kahes erinevas tähenduses: kohati üldnimetusena kõigi Idumea elanike, rohkem aga spetsiifilisemalt latgalite kõrval Idumeas elanud rahvarühma kohta.[2] Kitsamas tähenduses idumealasi eristatakse reeglina nii latgalitest, keda kroonikas ka lätlasteks nimetatakse, kui liivlastest:

„Pärast seda saadeti ta aga idumealaste juurde, ristides seal õige rohkel arvul nii lätlasi kui idumealasi...“

HLK, X,15

„Ka idumealased ja lätlased, kes sõtta ei tulnud...“

HLK, XVI, 5

„... Woldemar [foogt Idumeas], idumealaste ja lätlaste foogt...“

HLK, XVII, 4

„... süütasid kõik kirikud ümberkaudu, niihästi liivlaste kui idumealaste omad...“

HLK, XXII, 4

„... laastas rüüstates paljaks lätlaste, idumealaste ja liivlaste maa...“

HLK, XXII, 4

„... totam omnino Livoniam, Idumeos et Wendos cum media pene parte Lettorum... [kõik liivlased, idumealased ja võndlased koos peaaegu pooltega lätlastest]“

[1]

Samas leidub kroonikas ka lõik, kus idumealasi justkui liivlasteks peetakse:

„Seejärel läkitab piiskop, rõõmustades liivlaste pööramise ja ristimise üle, preestrid kõigi juurde, niihästi Turaidasse kui Methsepolesse ja Ydumeasse ja Väina äärde...“

HLK, XI, 2

Toetudes arheoloogia ja läti dialektoloogia andmetele on üldiselt siiski arvatud, et idumealased olid kas liivlased või liivlastele lähedane läänemeresoome hõim.[2][3]. Samas piirkonna ajalooliste kohanimede etümoloogia viitab, et kunagine idumealaste keel võis olla sarnasem pigem lõunaeesti keele kui 19. sajandi Salatsi liivlaste keelega.[4]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Indriķa hronika, XI (kommentaar 1)
  2. 2,0 2,1 Henriku Liivimaa kroonika, X (kommentaar 34), lk 69
  3. Indriķa hronika, X (kommentaar 67)
  4. Bušs

Allikad

muuda