Ava peamenüü
Hullulehmatõve tõttu seismisvõime kaotanud veis

Hullulehmatõbi ehk veiste spongioformne entsefalopaatia (BSE) on veiste nakkushaigus, mis põhjustab nakatunud looma surma püsivate närvikahjustuste tekke tagajärjel. Peamisteks sümptomiteks on kaalulangus ning käitumis- ja liikumishäired.

Hullulehmatõve põhjustajaks ja ülekandjaks on valguosake ehk prioon ning haigusele on omane aeglane kulg. Hullulehmatõve olemasolu on laboratoorselt võimalik uurida vaid surnud isenditel, kuna proovimaterjalina kasutatakse looma aju.

Hullulehmatõbi sai alguse Suurbritanniast 1986. aastal, kus ka tänapäeval diagnoositakse suurem osa BSE juhtumitest. Eestis ei ole hullulehmatõve diagnoositud.[1]

Põhjused ja sümptomidRedigeeri

Hullulehmatõve põhjustavad prioonide nakkuslikud vormid. Prioonid esinevad ajus, seljaajus ja peensooles, häirides kesknärvisüsteemi tööd. Tõendid, et valke võiks leiduda lihasmassis või piimas puuduvad, kuid kariloomad võivad nakatuda kui lihasmassis leidub patogeenset närvikude. Hullulehmatõvel on väga pikk inkubatsiooniperiood, üldiselt 4-5 aastat, ning surm saabub nädalate kuni mõne kuuga alates esmaste haigustunnuste ilmnemisest. Iseloomulikeks sümptomiteks on hirmunud olek, agressiivsus, erutuvus, raskused liikumisel ja tõusmisel, ebaloomulik rüht, kaalulangus ning vähenenud piimatootlikus. Samuti on kõrgenenud tundlikkus puute-, valgus- ja heliärritustele.[2]

Inimestele edasi kandunud hullulehmatõbe nimetatakse Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Nakkus võib edasi kanduda süües veiste aju või seljaaju, kuid puudub ühene järeldus edasise haiguse kulgemise osas inimestes.[3]

DiagnoosRedigeeri

Hullulehmatõve diagnoosimine on praktiline probleem, sest elusloomi ei saa haiguse olemasolu suhtes kontrollida. Ainus võimalus kinnitada hullulehmatõve esinemist on postuumne autopsia. Haigestunud loomadel leidub aju hallaines kahepoolseid sümmeetrilisi degeneratiivseid muutusi, närvikoe auke, ja nende aju meenutab käsna.

Hullulehmatõvele ei ole ravi ega vaktsiini. Ainuke võimalus haiguse ennetamiseks on keelata liha- ja kondijahu söötmine veistele ning nakatunud loomade isolatsioon ja tapmine.[4]

ViitedRedigeeri

  1. HealthLink British Columbia. "Mad Cow Disease". healthlinkbc.ca, 03.03.2017. Vaadatud 02.12.2018.
  2. World Healh Organization. "Bovine spongiform encephalopathy (BSE)". WHO.int. Vaadatud 02.12.2018.
  3. Veterinaar- ja Toiduamet. "Rohkem BSE-st". vet.agri.ee. Vaadatud 02.12.2018.
  4. Микроскопическая техника. "Диагностика губкообразной энцефалопатии". abx.narod.ru. Vaadatud 02.12.2018.