Mullahorisont
Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.[1]
Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatakse iga mullahorisonti ladina tähtedega.[1]
Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel.[1] Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili.
Organogeensed mullahorisondid muuda
Pikemalt artiklis Organogeensed mullahorisondid
Organogeensed[1] ehk orgaanilised mullahorisondid sisaldavad üle 30 massiprotsendi (umbes 60 mahuprotsendi) orgaanilist ainet.
Kõduhorisont muuda
- Pikemalt artiklis Kõduhorisont
Kõduhorisont ehk O-horisont (vananenud nimetus A0-horisont) on kõige pealmine mullahorisont metsades, rohtlas vastab sellele rohukuluhorisont. See koosneb madala lagunemisastmega risutsoonist (OL ehk Ol ehk O1), fermentatsioonitsoonist (OF ehk Of ehk O2) ja huumusetsoonist (OH ehk Oh ehk O3).[1]
Huumushorisont muuda
- Pikemalt artiklis A-horisont
Huumushorisont ehk A-horisont (vananenud nimetus A1-horisont) on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav akumulatiivne mullahorisont, mis paikneb O-horisondi all.
Turbahorisont muuda
- Pikemalt artiklis Turbahorisont
Turbahorisont ehk T-horisont (vananenud nimetus At-horisont) on orgaaniline horisont, mis on tekkinud maapinnal, turvast moodustavate taimede jäänustest. Vesi ja happeline keskkond pidurdavad selle lagunemist.
Mineraalsed mullahorisondid muuda
- Pikemalt artiklis Mineraalsed mullahorisondid
Mineraalsed mullahorisondid sisaldavad alla 30 mahuprotsendi orgaanilist ainet.
Väljauhtehorisont muuda
- Pikemalt artiklis Väljauhtehorisont
Väljauhtehorisont ehk eluviaalhorisont ehk lessiveerunud horisont ehk E-horisont (vananenud nimetused A2-horisont, A2B-horisont) on mullaprofiili ülaosas eristuv hele värvusega mullahorisont.
Sisseuhtehorisont muuda
- Pikemalt artiklis B-horisont
Sisseuhtehorisont ehk B-horisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained.
Gleihorisont muuda
- Pikemalt artiklis Gleihorisont
Gleihorisont ehk G-horisont on sinakas või rohekas mullahorisont, mis tekkib pideva gleistumise korral.[1]
Lähtekivim muuda
- Pikemalt artiklis Lähtekivim (mullateadus)
Lähtekivim ehk C-horisont on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Aluskivim muuda
- Pikemalt artiklis Aluskivim
Aluskivim ehk D-horisont on kivimid, mille peale moodustub muld ja mida mullatekkeprotsessid ei mõjuta või mõjutavad väga vähe.
Mattunud horisondid muuda
Mulla teket vaadeldakse sageli lihtsustatult: nii, et all paiknevad kivimid peenestuvad ja segunevad muude ainetega. Sageli on asi märksa keerulisem ja isegi segasem.
Näiteks võivad täielikult välja kujunenud mullad mattuda tuule või vee poolt kohale kantud setete alla, mis seejärel ise pikapeale lagunevad ja mullastuvad. Niisugune protsess esineb sagedamini rannikul. Selle tulemusena võib muld sisaldada mitut põhimõtteliselt ühesugust horisonti, mida eristatakse ette pandud numbriga. Number tähistab mattunud horisonti. Näiteks on võimalik, et mingil mullal eristatakse horisondid O, A1, A2, B3, 2A2, 2B21, 2B22 ja 2C, kus 2A2 ja sellele järgnevad horisondid on mattunud.