Berghof
|
See artikkel räägib Hitleri residentsist; teiste samanimeliste paikade kohta vaata artiklit Berghof (täpsustus); suvemõisa kohta vaata artiklit Berghofi suvemõis. |
Berghof (ka Berghofi loss, ka Hitleri residents) oli kinnistukompleks Obersalzbergis Baieris Berchtesgadeni lähedal Saksamaal. Algselt oli Berghof Adolf Hitleri maamaja (ka loss), hiljem Kolmanda Riigi salaresidents ning Teise maailmasõja ajal üks Hitleri peakortereid.
Teise maailmasõja lõpupoole pommitati Berghofi kahel korral. Esimest korda toimus see 25. aprillil 1945, kui ala pommitasid Royal Air Force'i 375 pommitajat (valdavalt Avro Lancasterid), heites rohkem kui 1200 tonni lennukipomme. Teise pommitusründe tagajärjel jäid Berghofist, SS-i barakkidest, Bormanni ja Göringi majadest ning teistest ehitistest järele vaid rusud. Mais 1945 okupeeris ala USA armee.[1]
Berghofi juurde kuulus umbes 3 km2 suurune krunt, mis ulatus 1800 meetri kõrgusele Kehlsteini tippu.[2]
Nimetused muuda
Berchtesgadeni residents, Baieri urg, Berghofi villa jt.
Berghof (residents) muuda
Hitler ostis Berchtesgadeni lähedal Obersalzbergis kokku suuri maatükke ja lasi sinna ehitada luksusliku lossi, mida tuntakse Berghofina.[3]
Berghofi ehitusele eelnesid suured lammutustööd: elamud, pansion ja halvatud laste puhkekodu tehti maatasa.[4]
Berghofi loss rajati Baieri Alpidesse Berchtesgadeni kuurordi lähedale Obersalzbergi nõlvale 1000 meetri kõrgusele.[4]
Hitleri loss, selle haljastus ja teed läksid kokku maksma 100 miljonit riigimarka.
Vastutavaks arhitektiks oli Alois Degano, kuid Hitler olevat osa projektist visandanud ise.
Residents kui natsionaalsotsialistliku propaganda vahend muuda
Berghofis oli 60 tuba. Need olid sisustatud kalli mööbli ja hinnaliste vaipadega. Seintele oli riputatud Madalmaade, Itaalia ja Saksa kunstnike maale. Hitler olevat maalid ostnud Berliini antikvaarilt Haberstockilt, Müncheni antikvaarilt proua Almersilt, Dresdeni maaligalerii direktori kaudu ja oma fotograafi Heinrich Hoffmanni kaudu.
Berghofis võõrustati nii tähtsaid välismaa riigitegelasi kui ka oma lähikondlasi ja teisi olulisi inimesi. Rahvas armastas Berghofi platvormilt oma füürerit tervitada. Berghofis on käinud ka Hitleri hilisem ihuarst Theodor Morell ja tema abikaasa, kelle kutsusid sinna esialgu Hoffmannid, et 1936. aastal koos jõule veeta. Bormann ja Karl Brandt külastasid Berghofi füüreri järjekordsete kõhuvalude korral, mis sageli arvati hüsteerilist päritolu olevat, kuid Hitler saatis nad ära ja konsulteeris ravi osas Morelliga. Hiljem käis ta seal ühtelugu nii "patsient A-d" kui "patsient B-d" erinevate ravimitega tohterdamas.[5][6]
Brauni filmitud värvilintidelt võib leida Albert Speeri, Heinrich Himmleri, Joseph Goebbelsi, Joachim von Ribbentropi, Reinhard Heydrichi ja Karl Wolffi.[7]
Hitleri siseringi kuulunud füüreri isiklik adjutant Fritz Darges oli temaga Baieris Berghofi suvituskohas koos. Tema sõnade kohaselt oli Berghof nagu kõikide kodu.[8]
I korrus muuda
Esimesel korrusel asusid Hitleri söögisaal, hall ja salong. Salongi ühele küljele jäid talveaed ja terrass.
Halli tõmbenumbriks oli 32-ruutmeetrine panoraamaken, mille klaase sai alla lasta. Hitler tavatses oma külalisi selle akna ette tuua. Sealt avanes vaade Alpidele ja Salzburgi linnale Austrias. Akna all, pika marmorlaua ääres, juhatas Hitler sõja ajal rindeolukorra arutelusid. Halli seintel rippusid maalid, nende hulgas Tiziani "Venus"[2].
Suure halli värvi kamina ees tavatses Hitler kitsamas ringis õhtuti teed juua ja plaadimuusikat kuulata.[2]
II korrus muuda
Teisele korrusele viis marmortrepp ning seal asus Hitleri erakorter, mille ühe toa võttis enda alla pildigalerii.[2]
Eva Brauni toad asusid Hitleri erakorteri kõrval ja olid väga luksusliku sisustusega. Braun oli Berghofis Hitleri isiklik külaline. Personali kuuldes pöördus Hitler Eva poole kui Fräulein Brauni poole, omavahel olles aga nimetanud Hitler Evat Tschapperl'iks (ligikaudses tõlkes 'tobuke' või 'kullake').[11] Hitlerilt saadavate toetuste maksmine ja majapidamiskulude tasumine käis Martin Bormanni kaudu.
Teenijaskond muuda
Adolf Hitleri noorem õde Paula Hitler elas peamiselt Viinis, kuid vahetevahel tegutses ta Berghofis majapidajana.[12]
Eva Brauni autojuhi Wilhelm Mitlstrasseri abikaasa Margarete oli aastatel 1935–1945 Berghofi majapidajanna.[13]
Berghofi majavalitseja oli Herbert Döring.[14]
Viited muuda
- ↑ Geoffrey R. Walden, Hitler’s Berchtesgaden: A Guide to Third Reich Sites in the Berchtesgaden ..., Fonthill Media Limited, 2014, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 3. oktoobril 2017) inglise keeles
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Eberle ja Uhl, 32:2006
- ↑ Henrik Eberle, Matthias Uhl, "Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949", saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, Tammerraamat, 2006
- ↑ 4,0 4,1 Eberle ja Uhl, 31:2006
- ↑ Irving, 29-30:1983
- ↑ David Irving,"The Secret Diaries of Hitler's Doctor",(1983) ISBN 0-02-558250-X
- ↑ Midgley, Neil (22.11.2006). "New technology catches Hitler off guard". The Daily Telegraph. Vaadatud 19.02.2016.
- ↑ Inna-Katrin Hein, Hitleri adjutant andis käsu oma memuaarid avaldada, 30. oktoober 2009, veebiversioon (vaadatud 3. oktoobril 2017)
- ↑ Lorentz, Stanisław (1984). Muzeum Narodowe w Warszawie: malarstwo [The National Museum in Warsaw: Painting] (Polish). Arkady. Lk 28. ISBN 978-8321332017.
{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2:Negus ja Stasi
- ↑ Delaforce, 84:2010
- ↑ Delaforce, 77:2010
- ↑ Leutheusser, 81:2003
- ↑ Leutheusser, 59:2003
Kirjandus muuda
- David Irving, Goebbels – Mastermind of the Third Reich Joseph Goebbelsi biograafia (1996) ISBN 1-872197-13-2
- Ulrike Leutheusser, "Hitler ja naised", eestikeelsena Huma kirjastuse väljaandel 2003, saksa keelest tõlkinud Kersti Kittus, originaali pealkiri ("Hitler und die Frauen", 2001. Deutsche Verlags-Anstalt GmbH)
- Patrick Delaforce, "Hitler. Olulisi fakte", eesti keeles ilmunud Koolibri kirjastuse väljaandel 2010; tõlkija Andreas Ardus; originaali pealkiri "The Hitler File: The Essential Facts" (2007)
- Eike Frenzel, NS-Residenz Obersalzberg, 11.11.2011
- Geoff Walden, "From Haus Wachenfeld to the Berghof" Adolf Hitler's Home on the Obersalzberg, 1927-1945
- Geoffrey R. Walden, Hitler’s Berchtesgaden: A Guide to Third Reich Sites in the Berchtesgaden ..., Fonthill Media Limited, 2014
- Oliver Haller, Destroying Hitler’s Berghof The Bomber Command Raid of 25 April 1945
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Berghof (residence) seisuga 3.10.2017.