Ava peamenüü

Hispaania haldusjaotus

Hispaania haldusjaotus on artikkel Hispaania territoriaalsest halduslikust jaotusest. Hispaania on halduslikult jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja munitsipaliteetideks. Lisaks on igal provintsil õigus moodustada 3. järku haldusüksusi ehk comarcasid.

Hispaania praegune haldusjaotusRedigeeri

ProvintsidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Hispaania provintsid

AjaloostRedigeeri

197. aastal eKr., Rooma Impeeriumi okupatsiooni ajal, jagati Pürenee poolsaar kaheks poliitiliseks haldusüksuseks: Hispania Ulterior ja Hispania Citerior.

Pürenee poolsaare haldusjaotus I–III sajandini pKr.Redigeeri

Bética

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad.) Linn tänapäeval (hisp.)
Astigitanus Astigi Écija
Cordubensis Corduba Córdoba
Gaditanus Gadir Cádiz
Hispalensis Hispalis Sevilla

Pluss eritsoon Tarraconensise ja Astigitanuse vahel.

Tarragonense

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad.) Linn tänapäeval (hisp.)
Asturum Asturica Augusta Astorga
Braccarensis Bracara Augusta Bragança
Caesaraugustanus Caesaraugusta Zaragoza
Carthaginensis Cartago Nova Cartagéna
Cluniensis Clunia Coruña del Conde
Lucensis Lucus Augusti Lugo

Lusitania

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad.) Linn tänapäeval (hisp.)
Emeritensis Emerita Augusta Mérida
Pacensis Braccara
Scalabitanus Scalabis

11. sajandi Hispaania poliitiline jaotusRedigeeri

  1. Kristlikud kuningriigid: Galicia, Astuuria, León, Castilla, Navarra, Aragón koos kahe krahvkonnaga: Sobrarbe ja Ribagorza ning Kataloonia krahvkonnad.
  2. Muladiidide taifad: Albarracín, Alpuente, Badajoz, Córdoba, Lérida, Mértola, Niebla, Santa María de Algarbe, Sevilla, Silves, Zaragoza ja Toledo
  3. Berberite taifad: Algeciras, Arcos, Carmona, Granada, Málaga, Morón ja Ronda
  4. Slavoonide (Eslavones) taifad: Almería, Denia, Tortosa ja Valencia

13. sajandi Hispaania haldusjaotusRedigeeri

13. sajandi Hispaania (välja arvatud iseseisvad kuningriigid-krahvkonnad: Aragón, Baleaari saared, Kataloonia ja Valencia) oli jagatud adelantamientodeks. See oli haldusüksus, mis sai oma nime kuberneri ehk adelantado järgi.

Adelantamientod: Andaluusia, Castilla, Cazorla, Galicia, León, Astuuria, Mayor de la Frontera ja Murcia.

Ainus adelantado, kes ei olnud ametisse nimetatud kuninga poolt, oli Cazorla adelantado. Tema nimetas ametisse Toledo peapiiskop.

16. sajandi Hispaania haldusjaotusRedigeeri

16. sajandil oli Hispaania territoorium jagatud esimest korda provintsideks. Provintside pealinnad olid "ciudades con voto en Cortes" ehk hääleõigusega linnad cortesis – Hispaania parlamendis.

Territoriaalne haldusjaotus oli järgmine:

Provintsid:

  • Navarra kuningriik
  • Baskimaa kolm provintsi: Álava, Guipúzcoa ja Vizcaya
  • Ávila, Burgose, Córdoba, Cuenca, Granada (lisandus 1506), Guadalajara, Jaén, Kanaari saared, León, Madrid, Murcia, Salamanca, Segovia, Sevilla, Soria, Zamora, Toledo ja Valladolid. 13. oktoobril 1613 lisandus cortesi uus linn Santiago de Compostela uue provintsi Galicia pealinnana (varem oli Galicia ala Zamora provintsi koosseisus) ning 1650. aastal lisandusid cortesi linnad Ciudad Real ja Palencia koos provintsidega.