Hispaania haldusjaotus

Hispaania on halduslikult jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja valdadeks. Lisaks on igal autonoomsel piirkonnal õigus moodustada maakondi (comarcas).

1. järgu haldusüksused muuda

Järgmises tabelis on toodud Hispaania autonoomsed piirkonnad ja autonoomsed linnad koos keskustega:

Nimi Keskus
  Andaluusia Sevilla
  Aragón Zaragoza
  Astuuria Oviedo
  Baleaarid Palma de Mallorca
  Baski Vitoria-Gasteiz
  Castilla-La Mancha Toledo
  Castilla-León Valladolid
  Ceuta
  Extremadura Mérida
  Galicia Santiago de Compostela
  Kanaari saared Las Palmas de Gran Canaria
  Kantaabria Santander
  Kataloonia Barcelona
  La Rioja Logroño
  Madrid Madrid
  Melilla
  Murcia Murcia
  Navarra Pamplona
  Valencia Valencia

Ajalugu muuda

197. aastal eKr, Rooma Impeeriumi okupatsiooni ajal, jagati Pürenee poolsaar kaheks poliitiliseks haldusüksuseks: Hispania Ulterior ja Hispania Citerior.

Pürenee poolsaare haldusjaotus I–III sajandini pKr muuda

Bética

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad) Linn tänapäeval (hisp)
Astigitanus Astigi Écija
Cordubensis Corduba Córdoba
Gaditanus Gadir Cádiz
Hispalensis Hispalis Sevilla

Pluss eritsoon Tarraconensise ja Astigitanuse vahel.

Tarragonense

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad.) Linn tänapäeval (hisp.)
Asturum Asturica Augusta Astorga
Braccarensis Bracara Augusta Bragança
Caesaraugustanus Caesaraugusta Zaragoza
Carthaginensis Cartago Nova Cartagéna
Cluniensis Clunia Coruña del Conde
Lucensis Lucus Augusti Lugo

Lusitania

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad.) Linn tänapäeval (hisp.)
Emeritensis Emerita Augusta Mérida
Pacensis Braccara
Scalabitanus Scalabis

11. sajandi Hispaania poliitiline jaotus muuda

  1. Kristlikud kuningriigid: Galicia, Astuuria, León, Castilla, Navarra, Aragón koos kahe krahvkonnaga: Sobrarbe ja Ribagorza ning Kataloonia krahvkonnad.
  2. Muladiidide taifad: Albarracín, Alpuente, Badajoz, Córdoba, Lérida, Mértola, Niebla, Santa María de Algarbe, Sevilla, Silves, Zaragoza ja Toledo
  3. Berberite taifad: Algeciras, Arcos, Carmona, Granada, Málaga, Morón ja Ronda
  4. Slavoonide (Eslavones) taifad: Almería, Denia, Tortosa ja Valencia

13. sajandi Hispaania haldusjaotus muuda

13. sajandi Hispaania (välja arvatud iseseisvad kuningriigid-krahvkonnad: Aragón, Baleaari saared, Kataloonia ja Valencia) oli jagatud adelantamientodeks. See oli haldusüksus, mis on saanud nime kuberneri ehk adelantado järgi.

Adelantamientod: Andaluusia, Castilla, Cazorla, Galicia, León, Astuuria, Mayor de la Frontera ja Murcia.

Ainus adelantado, kes ei olnud ametisse nimetatud kuninga poolt, oli Cazorla adelantado. Tema nimetas ametisse Toledo peapiiskop.

16. sajandi Hispaania haldusjaotus muuda

16. sajandil oli Hispaania territoorium jagatud esimest korda provintsideks. Provintside pealinnad olid "ciudades con voto en Cortes" ehk hääleõigusega linnad cortesis – Hispaania parlamendis.

Territoriaalne haldusjaotus oli järgmine:

Provintsid:

  • Navarra kuningriik
  • Baskimaa kolm provintsi: Álava, Guipúzcoa ja Vizcaya
  • Ávila, Burgose, Córdoba, Cuenca, Granada (lisandus 1506), Guadalajara, Jaén, Kanaari saared, León, Madrid, Murcia, Salamanca, Segovia, Sevilla, Soria, Zamora, Toledo ja Valladolid. 13. oktoobril 1613 lisandus cortesi uus linn Santiago de Compostela uue provintsi Galicia pealinnana (varem oli Galicia ala Zamora provintsi koosseisus) ning 1650. aastal lisandusid cortesi linnad Ciudad Real ja Palencia koos provintsidega.

Hispaania piirkondade tunnustähised autotranspordis (ka digitaalsetel tahhograafidel) muuda

  • AN - Andaluusia
  • AR - Aragon
  • AST - Astuuria
  • C - Kantaabria
  • CAT - Kataloonia
  • CL - Kastiilia-Leon
  • CM - Kastiilia-La Mancha
  • CV - Valentsia
  • EXT - Ekstremaduura
  • G - Galiitsia
  • IB - Baleaari saared
  • IC - Kanaari saared
  • LR - La Rioja
  • M - Madriid
  • MU - Murcia
  • NA - Navarra
  • PV - Baskimaa[1]

Viited muuda