Astuuria
See artikkel räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Astuuria (ajalooline piirkond); kuningriigi kohta vaata artiklit Astuuria kuningriik |
Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond. Astuuria asub Hispaania põhjarannikul ning piirneb läänes Galiciaga, idas Kantaabriaga, lõunas Castilla y Leóniga ja põhjas Biskaia lahega.
Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond | |
---|---|
hispaania Comunidad Autónoma del Principado de Asturias | |
astuuria Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies | |
Pindala: 10 604 km² | |
Elanikke: 1 011 792 (2021)[1] | |
Rahvastikutihedus: 95,4 in/km² | |
Pealinn: Oviedo | |
Vürstiriigiks nimetatakse seda ajaloolistel põhjustel: Hispaania troonipärija tiitel on Astuuria vürst ehk Astuuria prints.
Astuuria ei jagune provintsideks, vaid kattub Astuuria provintsi (varem Oviedo provintsi) territooriumiga.
Astuuria pindala on 10 603,57 km². See moodustab Hispaania pindalast 2,1% ja on Hispaania autonoomsete piirkondade seas pindalalt 10. kohal.
Elanike arv oli 2021. aastal 1 011 792. See moodustab 2,4% Hispaania rahvaarvust. Hispaania autonoomsete piirkondade seas on see rahvaarvult 14. kohal. Rahvastiku tihedus on 95,4 in/km².
Astuuria hümn on alates 27. aprillist 1984 "Asturias, patria querida" ("Astuuria, mu isamaa"). See laul loodi astuuria kaevurite hulgas ja see oli populaarne Hispaania Vabariigi ajal.
Loodus
muudaKogu piirkonnas on mereline kliima, mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. Kantaabria mäed lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga Mesetast.
Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (España Verde). Astuuria rannik on Costa Verde.[2]
Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri Leóni provintsiga.[2] Nende idaosas tõuseb aheliku Picos de Europa kõrgeim tipp Torre Cerredo 2648 m kõrgusele.[2] Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417 m kõrgune Ubina mägi.[2] Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp.[2] Mägedes on mitu rahvusparki. Kõige kõrgemad mäed on oktoobrist maini lumega kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja.
Astuuria rannajoon on pikk. Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete kaljudega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas karjatatakse kariloomi.
Kliima
muudaAstuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7 °C, jaanuaris +7,7 °C, augustis +18,4 °C.[3]
Aastas sajab keskmiselt 971 mm, sealhulgas jaanuaris 92 mm ja augustis 50 mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.[3]
Ajalugu
muudaAstuurias elasid juba Homo erectus, neandertallased ja kromanjoonlased. Nooremast paleoliitikumist pärineb Ida-Astuurias kaljujooniseid. Pronksiajal rajati megaliite ja kääpaid. Rauaajal elasid Astuurias keldid, täpsemalt nende hulka kuuluvad astuurid, kellelt pärinevad paljud Astuuria kohanimed, eriti jõgede ja mägede nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu.
Rooma riik vallutas Astuuria Augustuse ajal 29–19 eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. 6. sajandil hõivasid selle piirkonna sueebid ja läänegoodid.
8. sajandil lõppes Astuurias mauride vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud kristlased organiseerisid mägedes vastupanuliikumise ja 722 kuulutati välja Astuuria kuningriik, millest sai alguse Hispaania tagasivallutus kristlastele ehk rekonkista.
10. sajandil asendas Astuuria kuningriigi Leóni kuningriik, mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates 1388 kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit.
18. sajandil oli Astuuria Hispaania valgustusliikumise keskus. Tööstusrevolutsioon jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati kivisöe- ja rauamaagimaardlad ning need võeti kasutusele.
Samal ajal algas massiline emigratsioon Astuuriast. Kõige rohkem koliti Argentinasse, Uruguaysse, Puerto Ricosse, Kuubale ja Mehhikosse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked villad Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta koole ja avalikke raamatukogusid.
Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid Hispaania kodusõjani. 6.–22. septembril 1937 toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul El Mazuco lahing, milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis Franco võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates 1936. aastast kuni Franco surmani 1975 Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati 1977. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist.
30. detsembril 1981 sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas 1978 vastu võetud uus Hispaania põhiseadus. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja 11. jaanuaril 1982 nimetati see ametikoht ümber Astuuria presidendiks.
Haldus
muudaAstuuria jaguneb 78 vallaks (hispaania keeles concejo 'nõukogu').
Astuuria autonoomiastatuudi järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles comarca, astuuria keeles cotarru), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 24. jaanuarist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala,[4] mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.[5]
Kohturingkondi on 18.
Maakonnad
muudaVallad
muudaNimi | Elanike arv | ||
---|---|---|---|
hispaania keeles | astuuria keeles | 2002 | 1. jaanuar 2005 |
1. Allande vald | Ayande | 2374 | |
2. Alleri vald | Ayer | 14 786 | 13 702 |
3. Amieva vald | 889 | ||
4. Avilés | 83 511 | 83 855 | |
5. Belmonte de Miranda vald | Miranda | 2209 | |
6. Bimenese vald | 2071 | ||
7. Boali vald | Bual | 2409 | |
8. Cabralese vald | 2362 | ||
9. Cabranese vald | 1184 | ||
10. Candamo vald | Candamu | 2503 | |
12. Cangas de Onísi vald | Cangues d'Onís | 6326 | |
11. Cangas del Narcea vald | 16 612 | 15 672 | |
13. Caravia vald | 575 | ||
14. Carreño vald | 10 527 | 10 716 | |
15. Caso vald | Casu | 1995 | |
16. Castrillóni vald | 22 534 | 22 932 | |
17. Castropoli vald | 4204 | ||
18. Coaña vald | Cuaña | 3646 | |
19. Colunga vald | 4165 | ||
20. Corvera vald | Corvera | 15 951 | 15 769 |
21. Cudillero vald | Cuideiru | 6055 | |
22. Degaña vald | 1483 | ||
23. El Franco vald | 4162 | ||
24. Gijón | Xixón | 270 211 | 273 931 |
25. Gozóni vald | 11 006 | 10 674 | |
26. Grado vald | Grau | 11 518 | 11 128 |
27. Grandas de Salime vald | 1295 | ||
28. Ibiase vald | 2098 | ||
29. Illano vald | Eilao | 620 | |
30. Illase vald | 1098 | ||
31. Langreo | Llangréu | 47 796 | 46 558 |
32. Laviana vald | Llaviana | 14 606 | 14 419 |
33. Lena vald | Ḷḷena | 13 717 | 13 276 |
34. Llanera vald | 12 279 | 13 283 | |
35. Llanes | 13.125 | 13.169 | |
36. Mierese vald | 48 418 | 45 943 | |
37. Morcíni vald | 3094 | ||
38. Muros de Nalóni vald | Muros | 2189 | |
39. Nava vald | 5550 | ||
40. Navia vald | 9068 | ||
41. Noreña vald | 4452 | ||
42. Onísi vald | 864 | ||
43. Oviedo | Uviéu | 202 938 | 212 174 |
44. Parrese vald | 5591 | ||
45. Peñamellera Alta vald | 699 | ||
46. Peñamellera Baja vald | Peñamellera Baxa | 1557 | |
47. Pesozi vald | Pezós | 238 | |
48. Piloña vald | 8667 | ||
49. Ponga vald | 728 | ||
50. Pravia vald | 9245 | ||
51. Proaza vald | 876 | ||
52. Quirósi vald | 1566 | ||
53. Las Reguerase vald | Les Regueres | 2097 | |
54. Ribadedeva vald | Ribadeva | 1828 | |
55. Ribadesella vald | Ribeseya | 6270 | |
56. Ribera de Arriba vald | La Ribera | 1987 | |
57. Riosa vald | 2543 | ||
58. Salase vald | 6695 | ||
59. San Martín de Oscose vald | Samartín d'Ozcos | 502 | |
60. San Martín del Rey Aurelio vald | Samartín del Rei Aurelio | 20 186 | 19 698 |
61. San Tirso de Abrese vald | Santiso d'Abres | 628 | |
62. Santa Eulalia de Oscose vald | Santalla d'Ozcos | 557 | |
63. Santo Adriano vald | Santu Adrianu | 320 | |
64. Sariego vald | Sariegu | 1372 | |
65. Siero vald | 48 569 | 48 991 | |
66. Sobrescobio vald | Sobrescobiu | 839 | |
67. Somiedo vald | Somiedu | 1631 | |
68. Soto del Barco vald | Sotu'l Barcu | 4178 | |
69. Tapia de Casariego vald | Tapia | 4358 | |
70. Taramundi vald | 875 | ||
71. Teverga vald | Teberga | 2172 | |
72. Tineo vald | Tinéu | 12 566 | |
73. Valdési vald | 14 854 | 14 205 | |
74. Vegadeo vald | A Veiga | 4573 | |
75. Villanueva de Oscose vald | Vilanova d'Ozcos | 419 | |
76. Villaviciosa vald | 14 189 | 14 360 | |
77. Villayóni vald | 1895 | ||
78. Yernes y Tameza vald | 226 |
Rahvastik
muudaAstuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud.
Keeled
muudaAmetlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse galeegi keelt.
Linnad
muudaAstuuria suurimad linnad on sadamalinn Gijón (astuuria keeles Xixón) 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn Oviedo (astuuria keeles Uviéu, mõlemad ladina nimest Ovetum) 216 607 elanikuga ja tööstuslinn Avilés 83 320 elanikuga.
Suurimad vallad
muuda(1. jaanuar 2005)
Vald | Elanike arv |
---|---|
Gijón | 273 931 |
Oviedo | 212 174 |
Avilés | 83 855 |
Siero vald | 48 991 |
Langreo | 46 558 |
Mierese vald | 45 943 |
Castrillóni vald | 22 932 |
San Martín del Rey Aurelio vald | 19 698 |
Corvera vald | 15 769 |
Cangas del Narcea vald | 15 672 |
Llanes | 12 982 |
Ribadesella | 6205 |
Majandus
muudaSajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias põllumajandus ja kalapüük. Levinud oli piima ja piimasaaduste tootmine, mis elas 1960. aastatel läbi hüppelise tõusu.
1830. aastatel algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas.
Pärast Hispaania astumist Euroopa Liitu 1986 on liidu rahaga rajatud palju maanteid ja muid infrastruktuure.
2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli Lõuna-Euroopa üks rikkamaid piirkondi. Töötus oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem.
Viited
muuda- ↑ https://www.ine.es/consul/serie.do?d=true&s=DPOP24502
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Suur maailma atlas, lk 60
- ↑ 3,0 3,1 Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003
- ↑ "Decreto 11/1991, de 24 de Enero, por el que se aprueban las Directrices Regionales de Ordenación del Territorio de Asturias". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2003. Vaadatud 19. juulil 2003.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2011. Vaadatud 14. aprillil 2008.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
muuda