Astuuria

autonoomne piirkond Hispaanias
 See artikkel räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Astuuria (ajalooline piirkond); kuningriigi kohta vaata artiklit Astuuria kuningriik

Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond. Astuuria asub Hispaania põhjarannikul ning piirneb läänes Galiciaga, idas Kantaabriaga, lõunas Castilla y Leóniga ja põhjas Biskaia lahega.

Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond
hispaania Comunidad Autónoma del Principado de Asturias
astuuria Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies
Pindala: 10 604 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1 011 792 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 95,4 in/km²
Pealinn: Oviedo
Kaart

Vürstiriigiks nimetatakse seda ajaloolistel põhjustel: Hispaania troonipärija tiitel on Astuuria vürst ehk Astuuria prints.

Astuuria ei jagune provintsideks, vaid kattub Astuuria provintsi (varem Oviedo provintsi) territooriumiga.

Astuuria pindala on 10 603,57 km². See moodustab Hispaania pindalast 2,1% ja on Hispaania autonoomsete piirkondade seas pindalalt 10. kohal.

Elanike arv oli 2021. aastal 1 011 792. See moodustab 2,4% Hispaania rahvaarvust. Hispaania autonoomsete piirkondade seas on see rahvaarvult 14. kohal. Rahvastiku tihedus on 95,4 in/km².

Astuuria hümn on alates 27. aprillist 1984 "Asturias, patria querida" ("Astuuria, mu isamaa"). See laul loodi astuuria kaevurite hulgas ja see oli populaarne Hispaania Vabariigi ajal.

Vaade L'Anglirule Monsacro poolt
Isla de Deva
Ercina järv

Loodus

muuda

Kogu piirkonnas on mereline kliima, mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. Kantaabria mäed lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga Mesetast.

Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (España Verde). Astuuria rannik on Costa Verde.[2]

Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri Leóni provintsiga.[2] Nende idaosas tõuseb aheliku Picos de Europa kõrgeim tipp Torre Cerredo 2648 m kõrgusele.[2] Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417 m kõrgune Ubina mägi.[2] Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp.[2] Mägedes on mitu rahvusparki. Kõige kõrgemad mäed on oktoobrist maini lumega kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja.

Astuuria rannajoon on pikk. Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete kaljudega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas karjatatakse kariloomi.

Kliima

muuda

Astuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7 °C, jaanuaris +7,7 °C, augustis +18,4 °C.[3]

Aastas sajab keskmiselt 971 mm, sealhulgas jaanuaris 92 mm ja augustis 50 mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.[3]

Ajalugu

muuda

Astuurias elasid juba Homo erectus, neandertallased ja kromanjoonlased. Nooremast paleoliitikumist pärineb Ida-Astuurias kaljujooniseid. Pronksiajal rajati megaliite ja kääpaid. Rauaajal elasid Astuurias keldid, täpsemalt nende hulka kuuluvad astuurid, kellelt pärinevad paljud Astuuria kohanimed, eriti jõgede ja mägede nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu.

Rooma riik vallutas Astuuria Augustuse ajal 2919 eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. 6. sajandil hõivasid selle piirkonna sueebid ja läänegoodid.

8. sajandil lõppes Astuurias mauride vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud kristlased organiseerisid mägedes vastupanuliikumise ja 722 kuulutati välja Astuuria kuningriik, millest sai alguse Hispaania tagasivallutus kristlastele ehk rekonkista.

10. sajandil asendas Astuuria kuningriigi Leóni kuningriik, mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates 1388 kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit.

18. sajandil oli Astuuria Hispaania valgustusliikumise keskus. Tööstusrevolutsioon jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati kivisöe- ja rauamaagimaardlad ning need võeti kasutusele.

Samal ajal algas massiline emigratsioon Astuuriast. Kõige rohkem koliti Argentinasse, Uruguaysse, Puerto Ricosse, Kuubale ja Mehhikosse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked villad Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta koole ja avalikke raamatukogusid.

Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid Hispaania kodusõjani. 6.22. septembril 1937 toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul El Mazuco lahing, milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis Franco võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates 1936. aastast kuni Franco surmani 1975 Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati 1977. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist.

30. detsembril 1981 sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas 1978 vastu võetud uus Hispaania põhiseadus. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja 11. jaanuaril 1982 nimetati see ametikoht ümber Astuuria presidendiks.

Haldus

muuda

Astuuria jaguneb 78 vallaks (hispaania keeles concejo 'nõukogu').

Astuuria autonoomiastatuudi järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles comarca, astuuria keeles cotarru), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 24. jaanuarist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala,[4] mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.[5]

Kohturingkondi on 18.

Maakonnad

muuda
 
Astuuria maakondade kaart
Maakond Vallad
Avilési maakond Avilés, Candamo vald, Castrillóni vald, Corvera vald, Cudillero vald, Gozóni vald, Illase vald, Muros de Nalóni vald, Pravia vald, Soto del Barco vald
Caudali maakond Alleri vald, Lena vald, Mierese vald
Eo-Navia maakond Boali vald, Castropoli vald, Coaña vald, El Franco vald, Grandas de Salime vald, Illano vald, Navia vald, Pesozi vald, San Martín de Oscose vald, Santa Eulalia de Oscose vald, San Tirso de Abrese vald, Tapia de Casariego vald, Taramundi vald, Vegadeo vald, Villanueva de Oscose vald, Villayóni vald
Gijóni maakond Carreño vald, Gijón, Villaviciosa vald
Nalóni maakond Caso vald, Langreo, Laviana vald, San Martín del Rey Aurelio vald, Sobrescobio vald
Narcea maakond Allande vald, Cangas del Narcea vald, Degaña vald, Ibiase vald, Tineo vald
Oriente maakond Amieva vald, Cabralese vald, Cangas de Onísi vald, Caravia vald, Colunga vald, Llanes, Onísi vald, Parrese vald, Peñamellera Alta vald, Peñamellera Baja vald, Piloña vald, Ponga vald, Ribadesella vald, Ribadedeva vald
Oviedo maakond Belmonte de Miranda vald, Bimenese vald, Cabranese vald, Grado vald, Llanera vald, Morcíni vald, Nava vald, Noreña vald, Oviedo, Proaza vald, Quirósi vald, Las Reguerase vald, Ribera de Arriba vald, Riosa vald, Sariego vald, Santo Adriano vald, Salase vald, Siero vald, Somiedo vald, Teverga vald, Yernes y Tameza vald

Vallad

muuda
 
 
Vallad maakondade kaupa
Nimi Elanike arv
hispaania keeles astuuria keeles 2002 1. jaanuar 2005
1. Allande vald Ayande 2374
2. Alleri vald Ayer 14 786 13 702
3. Amieva vald 889
4. Avilés 83 511 83 855
5. Belmonte de Miranda vald Miranda 2209
6. Bimenese vald 2071
7. Boali vald Bual 2409
8. Cabralese vald 2362
9. Cabranese vald 1184
10. Candamo vald Candamu 2503
12. Cangas de Onísi vald Cangues d'Onís 6326
11. Cangas del Narcea vald 16 612 15 672
13. Caravia vald 575
14. Carreño vald 10 527 10 716
15. Caso vald Casu 1995
16. Castrillóni vald 22 534 22 932
17. Castropoli vald 4204
18. Coaña vald Cuaña 3646
19. Colunga vald 4165
20. Corvera vald Corvera 15 951 15 769
21. Cudillero vald Cuideiru 6055
22. Degaña vald 1483
23. El Franco vald 4162
24. Gijón Xixón 270 211 273 931
25. Gozóni vald 11 006 10 674
26. Grado vald Grau 11 518 11 128
27. Grandas de Salime vald 1295
28. Ibiase vald 2098
29. Illano vald Eilao 620
30. Illase vald 1098
31. Langreo Llangréu 47 796 46 558
32. Laviana vald Llaviana 14 606 14 419
33. Lena vald Ḷḷena 13 717 13 276
34. Llanera vald 12 279 13 283
35. Llanes 13.125 13.169
36. Mierese vald 48 418 45 943
37. Morcíni vald 3094
38. Muros de Nalóni vald Muros 2189
39. Nava vald 5550
40. Navia vald 9068
41. Noreña vald 4452
42. Onísi vald 864
43. Oviedo Uviéu 202 938 212 174
44. Parrese vald 5591
45. Peñamellera Alta vald 699
46. Peñamellera Baja vald Peñamellera Baxa 1557
47. Pesozi vald Pezós 238
48. Piloña vald 8667
49. Ponga vald 728
50. Pravia vald 9245
51. Proaza vald 876
52. Quirósi vald 1566
53. Las Reguerase vald Les Regueres 2097
54. Ribadedeva vald Ribadeva 1828
55. Ribadesella vald Ribeseya 6270
56. Ribera de Arriba vald La Ribera 1987
57. Riosa vald 2543
58. Salase vald 6695
59. San Martín de Oscose vald Samartín d'Ozcos 502
60. San Martín del Rey Aurelio vald Samartín del Rei Aurelio 20 186 19 698
61. San Tirso de Abrese vald Santiso d'Abres 628
62. Santa Eulalia de Oscose vald Santalla d'Ozcos 557
63. Santo Adriano vald Santu Adrianu 320
64. Sariego vald Sariegu 1372
65. Siero vald 48 569 48 991
66. Sobrescobio vald Sobrescobiu 839
67. Somiedo vald Somiedu 1631
68. Soto del Barco vald Sotu'l Barcu 4178
69. Tapia de Casariego vald Tapia 4358
70. Taramundi vald 875
71. Teverga vald Teberga 2172
72. Tineo vald Tinéu 12 566
73. Valdési vald 14 854 14 205
74. Vegadeo vald A Veiga 4573
75. Villanueva de Oscose vald Vilanova d'Ozcos 419
76. Villaviciosa vald 14 189 14 360
77. Villayóni vald 1895
78. Yernes y Tameza vald 226
 
Mererand Gijóni lähedal
 
Playa de Toró Llanese lähedal
 
Lambad Astuurias

Rahvastik

muuda

Astuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud.

Keeled

muuda

Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse galeegi keelt.

Linnad

muuda

Astuuria suurimad linnad on sadamalinn Gijón (astuuria keeles Xixón) 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn Oviedo (astuuria keeles Uviéu, mõlemad ladina nimest Ovetum) 216 607 elanikuga ja tööstuslinn Avilés 83 320 elanikuga.

Suurimad vallad

muuda

(1. jaanuar 2005)

Vald Elanike arv
Gijón 273 931
Oviedo 212 174
Avilés 83 855
Siero vald 48 991
Langreo 46 558
Mierese vald 45 943
Castrillóni vald 22 932
San Martín del Rey Aurelio vald 19 698
Corvera vald 15 769
Cangas del Narcea vald 15 672
Llanes 12 982
Ribadesella 6205

Majandus

muuda
 
Sadam ja tööstusettevõtted Avilésis

Sajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias põllumajandus ja kalapüük. Levinud oli piima ja piimasaaduste tootmine, mis elas 1960. aastatel läbi hüppelise tõusu.

1830. aastatel algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas.

Pärast Hispaania astumist Euroopa Liitu 1986 on liidu rahaga rajatud palju maanteid ja muid infrastruktuure.

2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli Lõuna-Euroopa üks rikkamaid piirkondi. Töötus oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem.

Viited

muuda
  1. https://www.ine.es/consul/serie.do?d=true&s=DPOP24502
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Suur maailma atlas, lk 60
  3. 3,0 3,1 Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003
  4. "Decreto 11/1991, de 24 de Enero, por el que se aprueban las Directrices Regionales de Ordenación del Territorio de Asturias". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2003. Vaadatud 19. juulil 2003.
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2011. Vaadatud 14. aprillil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

muuda