Hiiumaa heegelpitsid
Hiiumaa heegelpits on reljeefne, õhuline ja luksuslik pits, mida valmistatakse heegeldades.
Hiiumaa heegelpitse iseloomustavad mitmed tunnused. Pitse heegeldatakse ühe rea kaupa. See tähendab, et iga rea lõpus katkestatakse niit ja hakatakse uuesti algusest järgmist rida heegeldama. Kõiki silmuseid heegeldatakse läbi eelmise rea silmuse tagumise aasa. Selle tulemusena tekib reljeefne pind. Lisaks iseloomustavad neid pitse pikad ketiread, mis muudavad pits õhulisemaks.[1]
Ajalugu muuda
Hiiumaal on teadaolevalt heegeldatud juba 19. sajandi keskpaigast alates, kuid sellest ajast ei ole säilinud esemeid. Perioodist 1880–1890 on alles mitmeid esemeid, mis ilmekalt demonstreerivad hiidlaste heegeldamisoskust. 19. sajandi lõpuks oli heegeldamise oskajaid Hiiumaa talurahva hulgas juba palju ja oskus laialt levinud. Seda tõestavad hästi sellel ajal moes olnud heegeldatud kindad. Kinnaste tavalisimad toonid olid valge ja hall. Leidus ka neid tegijaid, kes tahtsid eristuda, ning sellest tulenevalt värvisid nad oma kindaid. Sellel puhul olid toonideks tavaliselt must või sinine. Heegeldatud kinnaste kõrgaeg oli aastatel 1865–1880.[2]
On teada, et heegeldatud pitsid ei olnud tavaline osa 19. sajandi Eesti talurahva rõivast. Heegelpitsid ei olnud tavaks kogu saarel, vaid oli siiski esialgu vaid Pühalepa ja Reigi naiste rahvarõivaste osaks. Pitsid valmistati väga peenikesest puuvillasest niidist peenikese heegelnõelaga.[2]
Alates 20. sajandi algusest hakkasid ka teiste Hiiumaa kihelkondade naised kasutama poest ostetud pitside asemel enda tehtud heegelpitse. Selle tulemusena muutusid oma välimuselt vähesel määral ka Hiiumaa teiste piirkondade rahvarõivad, need jäid siiski erinevaks Pühalepa heegelpitsidest. Muutus ka pitside heegeldamise viis. Mujal Hiiumaal, välja arvatud Pühalepas, hakati heegeldama varasema pikiridade asemel n-ö ristipidi ning Pühalepa pitsi heegeldajad ei katkestanud enam lõnga iga rea lõpus. 21. sajandi alguses on vanad ja algupärased Hiiumaa heegelpitsi valmistamise tehnikad jälle au sees.[2]
Heegeldamishuvilistel on võimalik õppida seda pitsi heegeldama mitmel viisil. Kui endal juba heegeldamine selge, siis saab ka raamatu alusel õppida ja harjutada. Kellel rohkem abi vaja, võib otsida mõne meistri, kes õpetaks ja näitaks ette Hiiu pitsi heegeldamise nipid. Lisaks on võimalik pitside heegeldamist õppida kutsekoolis, näiteks Räpina Aianduskoolis.
Pühalepa pitsid muuda
Nii Hiiumaa kui ka terve Eesti kõige eripärasemad heegelpitsid pärinevad Pühalepast. Siiani ei ole leitud neile analooge ei Eestist ega ka mujalt.[2]
Pühalepa pitsid sisaldavad paljusid tuntud ornamente erinevatelt rõivastelt ja tarbeesemetelt. Näib, et Pühalepa naised on võtnud üle ornamendid kinnastelt, kirivöödelt, rangidelt ja ka näiteks puidust karpidelt ning nende ornamentide alusel tehtud mustreid kasutades heegeldanud pitse eri esemetele. Nende mustrite hulgas leidub väga palju erinevaid geomeetrilisi kujundeid, mis meeldisid nii naistele kui ka meestele. Seetõttu arvatakse, et 19. sajandi esimeste heegelpitside loojateks on olnud eestlased ise.[2]
Reigi pitsid muuda
Samal ajal, kui pitsid jõudsid Pühalepa rahvarõivastele, jõudsid nad ka Reigi rahvarõivastele. Põhjus, miks just neis kahes piirkonnas pitsi heegeldamine Hiiumaal arvatavalt talurahvarõivastele ja talurahvani jõudis, on see, et need mõlemad asulad kuulusid sellel ajal Ungern-Sternbergide mõisa koosseisu. Mõisapreilid ja -prouad olid arvatavalt esimesteks heegeldajateks, aga sealt edasi levides jõudis see oskus ka talurahvani.[2]
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Tammis, I., Põllo, H., Eller, S., & Reha, A. (2020). Hiiumaa heegelpitsid. Hiiumaa: Hiiumaa Käsitööselts ja Irina Tammise Disainistuudio. ISBN 9789916401828