Hiina vallutamine mongolite poolt

"Mongolite sissetung Hiinasse" suunab siia. Mongoolia sissetungi kohta Jaapani poolt okupeeritud Hiinasse kohta vaata artiklit Jaapani-Nõukogude piirikonfliktid.

Hiina vallutamine mongolite poolt toimus 13. sajandil, kui Mongolite riigi sõjavägi viis Sise-Hiina vallutamiseks läbi rea suuri pealetunge. Ligi 60 aasta jooksul kukutasid mongolid Jini dünastia, Lääne-Xia, Dali Kuningriigi, Lõuna-Songi ja Ida-Xia. Sissetung algas 1205. ja 1207. aastal Tšingis-khaani juhitud väiksemate reididega Lääne-Xias.[1] Aastaks 1279 oli mongolite juht Hubilai murdnud viimase Songi vastupanu ning rajanud kogu Hiinat valitseva Yuani dünastia. See oli esimene kord ajaloos, kui kogu Hiina allutati mittehiinlaste võimule.[2]

Hiina vallutamine mongolite poolt
Osa mongolite vallutustest
Lahing mongolite ja Jini tšurtšenite vahel aastal 1211 (Rashid al-Din Hamadani kujutis kroonikas "Jami' al-tawarikh")
Toimumisaeg 1205–1272
(67 aastat)
Toimumiskoht Tänapäeva Hiina ja Mongoolia
Tulemus

Mongolite riigi/Yuani dünastia võit

Territoriaalsed
muudatused
Hiina liidetakse Yuani dünastiaga
Osalised
Lääne-Xia
(1205–1210; 1225–1227)
Jini dünastia
(1211–1234)
Dali Kuningriik
(1252–1253)
Lõuna-Songi dünastia
(1235–1279)
Ida-Xia
(1217; 1222–1233)
Hilis-Liao
(1216–1219)
Mongolite riik/Yuani dünastia Lõuna-Songi dünastia
(1211–1234)
Dali Kuningriik
(1253–1279)
Ida-Liao
(1213–1269)
Goryeo
(1218–1219)
Väejuhid või liidrid
Huanzong (Lääne-Xia)
Xiangzong (Lääne-Xia)
Wanyan Yongji (Jin) 
Xuanzong (Jin) 
Aizong (Jin) 
Puxian Wannu (Ida-Xia)
Mo (Jin) 
Xianzong (Lääne-Xia)
Mo (Lääne-Xia) Hukati
Lizong (Song)
Duzong (Song)
Gong (Song)
Duanzong (Song)
Bing (Song) 
Jia Sidao
Zhang Shijie
Wen Tianxiang
Tšingis-khaan (v-o )
Džebe
Muqali
Tolui
Ugedei-khaan
Subutai
Hubilai
Töregene-khaanitar
Güyük-khaan
Möngke-khaan (v-o )
Bajan
Adžu
Shi Tianze
Zhang Hongfan
Guo Kan

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Republicanchina.org Updates". www.imperialchina.org.
  2. Hugh D. Walker "Traditional Sino-Korean Diplomatic Relations : A Realistic Historical Appraisal", Monumenta Serica, Vol. 24 (1965), pp. 155–16, (p.159)