Hernesupp

Hernesupp on kuivatatud hernestest keedetud supp.

Soome hernesupp koos selle juurde söödava pannkoogiga

Herned pannakse enne supikeetmist vette likku, seda isegi juba eelmisel õhtul. Tavaliselt lisatakse hernesupile suitsutatud sealiha, porgandit, odrakruupe ja maitseaineid.

Hernesupp on olenevalt hernesordist tavaliselt roheka või kollaka värvusega.

Hernesuppi on tehtud ja söödud antiikajast alates. Hernesuppi on mainitud Aristophanese "Lindudes" ja sel ajal müüdi Ateenas hernesuppi tänavail.

Eesti kultuuris on hernesupp koos seajalgadega traditsiooniline vastlatoit.

Kunagise Rootsi impeeriumi aladel, sealhulgas Soomes, on tavaks süüa hernesuppi neljapäeviti. See komme pärineb reformatsioonieelsest ajast, kui reede oli paastupäev. Hernesuppi serveeritakse seal sealiha ja sinepiga. Retsept sisaldab sageli sibulat ja selliseid rohttaimi nagu tüümian ja majoraan. Kõrvale võidakse süüa näkileiba. Hernesupi järel süüakse tavaliselt pannkooke moosiga, mida võetakse pigem supi osana kui iseseisva magustoiduna.

Neljapäeviti pakutakse hernesuppi nii Rootsi kui ka Soome armees. See komme pärineb Teise maailmasõja ajast.

Venemaal lisatakse hernesupile kartuleid, mida mujal ei tehta. Kõrvale võidakse pakkuda röstitud leiba.

Knorri toodetav lahustuv hernesupp

Hernesupp on üks esimesi toite, mida hakati tootma lahustuval kujul. Johann Heinrich Grüneberg leiutas 1867 lahustuva hernesupi, mis koosnes peamiselt peenestatud hernestest ja liharasvast. Grüneberg müüs selle retsepti Preisi riigile. Peatselt puhkes Prantsusmaa-Preisi sõda ning Preisimaa valitsus ehitas suure supivabriku, mis tootis igal aastal 4000–5000 tonni lahustuvat suppi. Pakendi sarnasuse tõttu hakati seda toitu nimetama hernevorstiks (Erbswurst). 1889 ostis valitsuselt supi tootmise litsentsi lahustuvate toiduainete tootja Knorr, kes toodab lahustuvat hernesuppi tänapäevani.

Hernesuppi võidakse pakkuda suurtel rahvakogunemistel. Nimelt on hernesupp odav, seda on lihtne suures koguses valmistada ja enamik inimesi armastab seda mingil määral.

Rahvajutu järgi mürgitati kukutatud Rootsi kuningas Erik XIV hernesupiga. 20. sajandil tehtud uuringud näitasid, et kuninga surnukehas oli tõepoolest palju arseeni, mistõttu mürgitamine oli tõenäoline, ja on ajaloolisi tõendeid selle kohta, et tema vend Johan III soovis teda mürgitada.