Henno Meriste

Henno Meriste (19. juuni 1918 Tallinn – 20. märts 1984 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja tõlkija.[1]

Ta õppis Prantsuse Lütseumis ning Riigi Kunsttööstuskoolis graafika ja trükinduse eriala. Aastatel 1936–1939 töötas Tallinnas litograafiakäitises. 1944. aasta sügisest töötas Õhtulehe tehnilise toimetaja ja vastutava sekretärina, 1945–1946 Noorte Hääle vastutava sekretärina. 1954. aastast töötas ta Eesti Telegraafiagentuuri (ETA) tõlkija ja toimetajana. [2]

Ta kirjutas ka följetone ja humoreske, sealhulgas Eesti Raadio saatele "Meelejahutaja".

1958. aastast oli ta Eesti NSV Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsiooni esimees.[2]

Ta on toonud eesti keelde mitmeid uudissõnu, sealhulgas pääsla, kuukulgur, turvavöö.

Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.[3]

TeoseidRedigeeri

  • Henno Meriste. Kahvatu mees ehk Mees ilma kahvata: följetone, groteske, pudemeid. Tallinn, 1966
  • Uno Liivaku, Henno Meriste. Kuidas seda tõlkida: järeltormatusest eestinduseni. Tallinn, 1975
  • Henno Meriste. Sõnamerel seilates: keeleainelised kirjutised. Tallinn, 1978
  • Tiiu Erelt, Rein Kull, Henno Meriste. Uudis- ja unarsõnu. Tallinn, 1985

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri