Helmut von Kügelgen
Helmut von Kügelgen (14. detsember 1916 Tallinn – 25. veebruar 1998 Stuttgart) oli saksa antroposoofiline pedagoog, kes aitas Waldorfi pedagoogika arengule pärast Teist maailmasõda tugevalt kaasa.
Helmut von Kügelgen kasvas üles baltisaksa perekonnas, kes oli tõusnud 1802. aastal riigiaadli seisusse. Tema isa, Paul Siegwart von Kügelgen, oli St. Petersburger Zeitungi korrespondent, toimetaja ja väljaandja. See oli tollal vanim välismaal väljaantav saksakeelne ajaleht. Tema vend oli tuntud ajakirjanik Bernt von Kügelgen. Oktoobrirevolutsiooni tõttu pidi pere kodu maha jätma ja põgenema läbi Soome Berliini. Aastatel 1930–1932 elas vaesunud perekond Bukarestis, siis mindi tagasi Berliini. Kügelgen õppis Berliinis ja Königsbergis ajakirjandust. Oma õpingud lõpetas ta 1939. aastal dissertatsiooniga "Die Presse der Russlanddeutschen in Nord- und Südamerika" ('Venemaa sakslaste ajakirjandus Põhja- ja Lõuna-Ameerikas'). Kohe seejärel võeti ta sõjaväkke sõjakorrespondendina.
Berliinis tutvus Kügelgen antroposoofiaga ja abiellus 1942. aastal endise Waldorfi kooli õpilase ja loodusteadlasega Gisela Wassermanniga. Peres sündis viis tütart ja poeg, kes suri varakult.
Pärast lühikest sõjavangistust otsustas Helmut von Kügelgen hakata õpetajaks. Ta lõpetas Stuttgardi Waldorfi õpetajate seminari[1]. Juba kaheksa kuud hiljem võttis ta klassiõpetajana üle kolmanda klassi Stuttgardi Vabas Waldorfi koolis[2].
Aastatel 1948–1970 oli Kügelgen üksi ja seejärel kuni 1982. aastani koos Manfred Leistiga Waldorfi pedagoogika ajakirja Erziehungskunst[3] toimetaja. Lisaks osales ta energiliselt kirjastuse Freies Geistesleben[4] rajamisel.
1967. aastal valiti Kügelgen saksa vabade Waldorfi koolide liidu Bund der Freien Waldorfschulen[5] juhatusse. Kaks aastat hiljem oli ta Waldorfi lasteaedade ühenduse Vereinigung der Waldorfkindergärten[6] kaasasutaja ja abiks lasteaedade asutamisel.
| „ | Waldorfi lasteaeda iseloomustab eelkõige veendumus, et inimene õpib inimeseks olemist ainult inimeselt: et väike laps vajab kasvatajat, kes temaga koos elab, kes ka vaimlis-hingeliselt end lapsega ühendab, kes ise jääb kõrge vanuseni tekkivaks ja muutuvaks. (…) Teadus inimesest, mille Rudolf Steiner pani aluseks Waldorfi pedagoogikale, arvestab inimest kui hingelis-kehalist olevust. | “ | Helmut von Kügelgen: Plan und Praxis der Waldorfkindergartens. Stuttgart 1980 | ||
Kügelgeni initsiatiivil asutati 1975. aastal Stuttgardis riiklikult tunnustatud sotsiaalpedagoogika vaba ametikool Freie Fachschule für Sozialpädagogik[7] (Waldorfi lasteaednike seminar), mis tänapäevalgi koolitab kasvatajaid antroposoofiameelsuses. Seda õppeasutust juhtis ta palju aastaid. Sealjuures propageeris ta Waldorfi pedagoogikat ka koolitajana, eriti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Mõnel koolil ja lasteaial Saksamaal on tema nimi[8]. Tema nime kannab üks sihtasutus[9].
Teoseid muuda
- "Plan und Praxis der Waldorfkindergartens". Stuttgart 1980.
Viited muuda
- ↑ Freie Hochschule Stuttgart
- ↑ "Waldorfschule Uhlandshöhe". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2016. Vaadatud 5. oktoobril 2016.
- ↑ Erziehungskunst
- ↑ Freies Geistesleben
- ↑ Bund der Freien Waldorfschulen
- ↑ Vereinigung der Waldorfkindergärten
- ↑ Freie Fachschule für Sozialpädagogik
- ↑ "Helmut von Kügelgen-Schule". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2016. Vaadatud 5. oktoobril 2016.
- ↑ Die Helmut-von-Kügelgen-Stiftung
Välislingid muuda
- Helmut von Kügelgen veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"