Helmi Neetar

eesti keeleteadlane

Helmi Neetar (29. jaanuar 1934 Väinjärve vald, Järvamaa1. veebruar 2021) oli eesti keeleteadlane.[1]

EluluguRedigeeri

Helmi Neetar oli talupidaja tütar.[1]

Helmi Neetar lõpetas 1953. aastal Paide Keskkooli, 1958 Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna soome-ugri keelte erialal ja oli seejärel oli 1960–63 Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant. 1966. aastal kaitses ta Eesti Teaduste Akadeemia juures filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Aluse ja öeldise ühildumine eesti murretes" ning 1994. aastal Tartu Ülikoolis filoloogiadoktori kraadi väitekirjaga "Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes" (Tallinn, 1990).[1]

Neetar oli 1958–1960 Märjamaa Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1963–1974 KKI murdesektori bibliograaf ja nooremteadur, 1974–1993 vanemteadur, 1993–1998 juhtivteadur. 1998–2007 oli ta Eesti Keele Instituudi vanemteadur ja 2008–2010 vanemleksikograaf. Ta on lugenud ka Tallinna Pedagoogikaülikoolis tunnitasu alusel ja 1993–1994 dotsendina dialektoloogiat ja sotsiolingvistikat.[1]

TeadustööRedigeeri

Helmi Neetari peamised uurimisvaldkonnad on eesti murrete süntaks ja derivatsioon, kuid ta on kirjutanud töid ka keelegeograafiast. Ta on kogunud ja helilindistanud murret Saare- ja Hiiumaal, Karusel jm. Neetar oli "Eesti murrete sõnaraamatu" I ja III osa (1994–2003) üks koostajaid ja toimetajaid, samuti on ta toimetanud eesti murdeainest "Euroopa keeleatlase" (ALE) ja läänemeresoome keelte atlase jaoks. Ta on avaldanud üle 50 teadustrükise, sh 1 monograafia.[1]

Ta oli 1976–1991 ALE NSV Liidu komitee liige on 1977. aastast ALE Eesti komitee esimees ning 1992. aastast Eesti esindaja ALE toimetuskolleegiumis. Ta oli Emakeele Seltsi väljaannete ("Kodumurre", Emakeele Seltsi aastaraamat, Oma Keel) toimetuskolleegiumi liige. Neetar oli Emakeele Seltsi liige ja 2000. aastast auliige, samuti Soome Kirjanduse Seltsi liige.[1]

TunnustusRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • ma-sufiksist eesti murretes. // Emakeele Seltsi aastaraamat 14/15 (1969)
  • i-mitmusest Hiiumaal. // Emakeele Seltsi aastaraamat 19/20 (1975)
  • Über die Apokope in Nomina agentis der estnischen Dialekte. // Советское Финно-угроведние (Sovetskoje Finnougrovedenije) XX (1984)
  • Hiiu murdekeel Jean Baptiste Holzmayeri "Osilianas". // Pühendusteos Huno Rätsepale 28 12. 1997. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 7 (1997)
  • Ilmakaared keeleatlases: Atlas Linguarum Fennicarum (ALFE). // Eesti Keele Instituudi Toimetised 6 (2000)
  • Atlas Linguarum Fennicarum. ALFE 1. // Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118. Helsinki, 2004

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 16

KirjandusRedigeeri

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • EE 14, 320
  • Väitekirjade kaitsmine. // Keel ja Kirjandus (1965) 8, 510–511
  • Ross, E. Helmi Neetari tähtpäeva puhul. // Keel ja Kirjandus (1994) 1, 50
  • Norvik, P. Exegi monumentum. Helmi Neetar 70. // Keel ja Kirjandus (2004) 1, 69–70
  • Suhonen, S. Zum Jubiläum von Helmi Neetar. // Linguistica Uralica XL (2004) 1, 51–55

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.