Heliobjekt
Heliobjekt (prantsuse keeles objet sonore) on muusikas prantsuse helilooja Pierre Schaefferi kontseptsiooni kohaselt algsest helitekitajast sõltumatu heli.
Heliobjekt on akusmaatika üks tuummõisteid. Schaefferi meelest helide salvestamine asetab kõik helid – nagu muusika, mürad, loomade häälitsused ja mistahes muud helid – võrdsetele alustele, kuna nii on neid võimalik kogeda ühesugusel moel. Salvestatud helisid võib käsitleda heliobjektidena, mis eristuvad oma akustilistest või noteeritud allikatest.
Mõtlemine heliobjektide kaudu andis Schaefferile võimaluse helide universumi uudseks liigitamiseks. Uurimise vahendiks sai kuulamine ise. Schaeffer ei liigitanud heliobjekte ei akustilises mõttes, sest selline liigitus on seotud ainult tajukompleksiga ega ka nende esteetiliste omaduste järgi. Heliobjekte hinnates välistas Schaeffer nii ilma kõlalise relevantsuseta füüsikalised mõõtmised kui ka teooriad muusikalistest struktuuridest. Tema eesmärk oli liigitada heliobjekte lähtudes distsiplineeritud kuulamisest. Samas ta rõhutas, et distsiplineeritud kuulamiseks pole vaja mingeid teatud valitud kuulajaid ning et heliobjaktide liigitamine on hädavajalik eeltöö järgnevale muusika loomise aktile.
Helilooja jaoks sobivat heliobjekti nimetas Schaeffer muusikaliseks objektiks.
Oma heliobjekti kontseptsiooni väljatöötamisel on Schaeffer tuginenud Edmund Husserli fenomenoloogilise reduktsiooni kontseptsioonile.
Mõiste muuda
Schaefferi-uurija Michel Chion on määratlenud heliobjekti kui igasugust helilist fenomeni ja sündmust, mida on võimalik tajuda tervikliku, koherentse entiteedina ning kuulda redutseeritud kuulamise (reduced listening) mõistes. Heliobjekt on sõltumatu selle päritolust või algsest tähendusest. Heliobjekti võib määratleda redutseeritud kuulamise korrelaadina: ta ei eksisteeri "iseenesest", vaid spetsiifilise põhiintensiooni tähenduses. Heliobjekti tunnusteks on tema materjal, faktuur ning muud tajutavad kvaliteedid ja dimensioonid. Teisest küljest on tegu totaalse tajumisega, mis säilib muutumatuna ka mitmekordsel kuulamisel. Heliobjekti kui organiseeritud üksust võiks võrrelda vormide psühholoogiast tuntud kujundi (Gestalt) mõistega.
Heliobjekti võiks määratleda ka selle kaudu, mida ta ei ole. Schaefferi jaoks heliobjekt ei ole
- kõlav keha (muusikainstrument). Kõlav keha on materiaalne heliallikas, mida on võimalik selle poolt tekitatava heli põhjal identifitseerida. Näiteks Prantsusmaal on sõna 'objekt' ambivalentsus tekitanud nii mõnegi inimese jaoks heli ja heli põhjustava sündmuse segaminiajamise;
- füüsikaline signaal, sest see ei ole üldse "heli";
- salvestatud fragment, heliplaadi luup või muu salvestatud materjali lõik, kuna seesama fragment, kui seda mängida maha erineva kiirusega või erineval moel (näiteks edaspidi või tagurpidi), kuulduvad täielikult erinevate heliobjektidena. Heliobjekt on seotud ainult meie kuulmisega ning sellest sõltuv;
- partituuri kirja pandud noodikirja märk. Isegi klassikalises muusikas ei ole vahel võimalik tajuda eraldi iga partituuri kirja pandud nooti: harfi arpedžo on kirja pandud nootide reana, kuid kuulaja jaoks on tegu ühe tervikliku heliobjektiga, "kujundiga" (Gestalt), mille moodustab kogum mikroskoopilisi sündmusi;
- vaimuseisund.