Heinzi dilemma ehk farmatseudi dilemma on moraalipsühholoogide kasutatud vahend, mille abil selgitatakse välja ühe indiviidi moraalse arutluse astmeid. Heinzi dilemma on üks moraalsetest dilemmadest ning seda kasutatakse moraalse arutluse intervjuu (inglise keeles MJI) käigus.

Tuntuks sai see instrument tänu psühholoog Lawrence Kohlbergile, kes töötas välja küsimustiku moraalse arengu uurimiseks. Kohlberg kasutas intervjuus farmatseudi juhtumit, milles sisaldus lugu Heinzist ja tema dilemmast. Esimeses uuringus osalesid 72 Chicago poissi vanuses 10–16 aastat.

Heinzi dilemma muuda

"Vähihaige naine oli suremas. Siiski leidus üks ravim, mis arstide sõnul võinuks naise elu päästa. Ravim oli raadiumipõhine ja selle leiutas hiljuti samas linnas üks farmatseut. Ravimi valmistamine oli kallis, aga farmatseut müüs seda kümme korda kõrgema hinnaga – raadium läks talle maksma 200 dollarit, kuid väikse koguse ravimi eest küsis ta 2000. Haige naise mees Heinz, käinud läbi kõik oma tuttavad, et ravimi jaoks raha laenata, suutis kokku saada üksnes 1000 dollarit, mis oli ainult pool vaja minevast summast. Ta rääkis farmatseudile, et tema naine on suremas, ja palus ravimit kas odavama hinna eest või võimalust maksta selle eest hiljem. Kuid farmatseut ütles: "Ei, mina avastasin ravimi ja ma teen selle rahaks." Heinz aga, kaotanud lootuse, kaalus, kas murda sisse farmatseudi laboratooriumisse, et oma naise jaoks see rohi varastada." (Mark Tennant, Colby & Kohlberg, 1987[1]).

Küsimus seisnes selles, kas Heinz oleks pidanud ravimi varastama? Kui jah, siis miks, kui ei, siis miks mitte?

Staadiumid muuda

Teoreetilisest vaatenurgast ei ole tähtis osalejate arvamus selle kohta, mida Heinz oleks pidanud tegema. Kohlbergi teooria kohaselt on tähtsad just need õigustused ja põhjendused, mida arutluses osalejad oma vastusega koos pakuvad. Võimalikud välja toodud argumendid on liigitatud kuude staadiumi:

I staadium – kuuletumine muuda

  1. Heinz ei tohiks ravimit varastada, kuna selle tõttu võib ta lõpuks vanglasse sattuda ja see tähendaks, et ta on halb inimene.
  2. Heinz peaks ravimi varastama, kuna selle tegelik väärtus on ainult 200 dollarit ega ole nii palju, kui selle eest küsitud summa. Heinz isegi pakkus raha ning ta poleks varastanud midagi muud.

II staadium – omakasu muuda

  1. Heinz ei tohiks ravimit varastada, kuna vangla on hirmus koht ja on suur tõenäosus, et kongielu muserdaks teda rohkem kui naise surm.
  2. Heinz peaks ravimi varastama, kuna ta oleks palju õnnelikum, kui päästab oma naise, isegi kui see tähendaks tema jaoks vanglakaristust.

III staadium – vastavus muuda

  1. Heinz ei tohiks ravimit varastada, kuna varastamine on halb ja ta ei ole kriminaal. Ta püüdis seadust rikkumata teha kõik, mis tema võimuses, teda ei saa milleski süüdistada.
  2. Heinz peaks ravimi varastama, kuna tema naine ootab seda, ta tahab olla hea abikaasa.

IV staadium – seadus ja kord muuda

  1. Heinz ei tohiks ravimit varastada, kuna varastamine on ebaseaduslik.
  2. Heinz võiks ravimi siiski varastada, kuid ta peaks kandma ka karistust seaduse rikkumise eest ja maksma farmatseudile küsitud summa. Kriminaalse käitumisega inimesed ei tohiks vabalt ringi käia ja seadustele vilistada; tegevustel on tagajärjed.

V staadium – inimõigused muuda

  1. Heinz ei tohiks ravimit varastada, kuna farmatseudil on õigus hüvitisele. Isegi kui Heinzi naine on haige, ei teeks see tema tegusid õigeks.
  2. Heinz peaks ravimi varastama, kuna igalühel on õigus elule, olenemata seadustest.

VI staadium – üldine eetika muuda

  1. Heinz ei tohiks ravimit varastada, kuna ravimit võib ka teistel vaja minna ning nende elud on samaväärselt olulised.
  2. Heinz peaks ravimi varastama, kuna inimelu on väärtuslikum kui kellegi omandiõigused.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Mark Tennant, "Psychology and Adult Learning", lk 69, Rotledge, 2. väljaanne, 1997, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 21.11.2015)(inglise keeles)

Kirjandus muuda

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Heinz dilemma seisuga 20.10.2015.