Hedwig von Restorff
Hedwig von Restorff (14. detsember 1906 Berliin – 1962) oli saksa psühholoog. Teda tuntakse eeskätt von Restorffi efekti ehk isolatsiooniefekti järgi.
Hedwig von Restorff õppis Berliini ülikoolis ja omandas seal doktorikraadi. Von Restorff õppis ja praktiseeris psühholoogiat Gestalti traditsioonide järgi. Berliini ülikoolis järeldoktoriprogrammis töötas ta Wolfgang Köhleri assistendina. Berliini ülikoolis viibitud aja jooksul avaldas ta kaks artiklit. Esimene oli 1933. aasta isolatsiooni paradigma katsete leidude kohta ja teine oli kirjutatud koos Köhleriga. Osa tema tööd on kaduma läinud, kuna tema kirjutisi ei avaldatud kunagi inglise keeles.
Isolatsiooni paradigma muuda
Isolatsiooni paradigma väljendub selles, et objekt, millel on teistest nimekirjas olevatest objektidest teistsugused ruumilised omadused, hakkab paremini silma. Von Restorff ei olnud esimene, kes isolatsiooni paradigmat katsetes kasutas. Uurijad enne teda olid isolatsiooni paradigmat kasutanud, et uurida objekti erksuse rolli meeldejätmisel.[1] Siiski sai pärast von Restorffi uuringuid isolatsiooni paradigma termin seotuks just tema nime ja erinevuse rolli uurimisega. Isolatsiooni paradigma on mõttekas rakendada nimekirjades, mis erinevad kuju värvi, numbrite ja tähtede kasutuse ja orientatsiooni poolest.[1] Tihti on efekti seostatud tähelepanuga. Erinev omadus eraldab objekti nimekirja teistest objektidest ja köidab nii paremini katseisiku tähelepanu.
1933. aasta eksperimendid muuda
Hedwig von Restorff kasutas isolatsiooni paradigmat oma 1933. aasta artiklis kajastatud eksperimentides. Isolatsiooni paradigma kasutamise eesmärk oli täiendavalt uurida interferentsi efekte. Kuigi mõttetute silpide kasutamist psühholoogilistes uuringutes kritiseeriti eriala inimeste poolt üha enam, pühendas von Restorff oma artikli esimese lehekülje mõttetute silpide meetodi kasutamise kaitseks. Oma uuringus näitas von Restorff katseisikutele kolme päeva jooksul kolme nimekirja silpidega. Esimesel päeval olid objektid nimekirjas omavahel sidumata ja sisaldasid viit tüüpi infot (numbrid, sõnad, tähed, sümbolid ja silbid). Kokku oli nimekirjas kaheksa paari objekte – pooled neist olid mõttetute silpide paarid (homogeensed paarid) ja ülejäänud paarid sisaldasid ülejäänud nelja tüüpi infot.[2] Järgmisel kahel päeval anti osalejatele nimekirjad, mis sisaldasid ühte eristuvat objekti homogeensete objektide hulgas. Eristuv objekt oli nimekirjas kas teisel või kolmandal kohal.[3] Osalejatele anti täpsed juhised meeldejätmiseks ja hiljem testiti neile näidatud objektide mäletamist.
Von Restorffi katsete tulemused muuda
Osalejatele jäid eristuvad objektid paremini meelde kui homogeensed paarid. Kui eristuv objekt esines nimekirjas varem, ei olnud isolatsiooni efekti loomiseks vaja tajulist silmapaistvust või tähelepanu objektile fokuseerumist.[2] Oluline leid oli see, et ühe objekti eristumine nimekirjas homogeensete paaride hulgas parandas selle objekti õppimist.[4] Von Restorffi leiud vihjavad, et isolatsiooni efekt ilmnemiseks on vajalik, et tähelepanu fokuseeritaks teistest eristuvale või silmatorkavale objektile. Diferentseeritud tähelepanu tuleneb kas objekti tajulisest eristuvusest või kontekstilisest erinevusest.[2]
Von Restorffi panus valdkonna arengusse muuda
Objekti eristuvuse mõju mälule on teema, mille uurimist teadlased on jätkanud. Von Restorffi märkimisväärset panust isolatsiooni efekti teooriasse võib näha tänapäevani. See on olnud ja on ka tänapäeval lähtepunktiks paljudele uuringutele, mis teemat edasi arendavad. Von Restorffi tööst on välja kasvanud uusi perspektiive: näiteks Hunt ja Lamb võtsid fookusse nimekirjas loetletud objektide tasakaalu, mitte eristuva objekti. Fabiani ja Donchini uurisid katseisikutele meelde tulnud objektide hulga sõltuvust sellest, kas neile olid meenunud eristuvad objektid või mitte. Nad leidsid, et mida rohkem eristuvaid objekte katseisik mäletas, seda rohkem mäletas ta ka objekte kokku.[1][2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Arenius, Marcus; Bengtsgård, Charlotta; Berntsson, Gita; Granqvist, Ludvig; Lagerlöf, David; Praetorius, Gesa; Tjernström, Johan. "ISOLATE: An alternative interpretation of the von Restorff effect" (PDF). https://www.ida.liu.se/.
{{cite web}}: välislink kohas|website= - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Hunt, Reed. "The subtlety of distinctiveness: What von Restorff really did". springer.com.
- ↑ Kelley, Matthew; Nairne, James. "von Restorff Revisited: Isolation, Generation, and Memory for Order" (PDF). www.psychnet.apa.org.
- ↑ Wallace, William. "REVIEW OF THE HISTORICAL, EMPIRICAL, AND THEORETICAL STATUS OF THE VON RESTORFF PHENOMENON" (PDF). www.psychnet.apa.org.