Harsefeld

Harsefeld (alamsaksa Harsfeld 'hobuseväli') on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hamburgist edelas. Harsefeld kuulub Stade kreisi. Valla pindala on 51,81 km². 31. detsembril 2017 elas seal 13 256 inimest.

Harsefeld

Vapp

Pindala 51,9 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 13 489 (30.09.2019)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 53° 27′ N, 9° 30′ E
Harsefeld in STD.png
Valla asend Stade kreisis
Vaade endise kloostri jäänustele luterliku kiriku St. Marien und Bartholomäi suunas

AjaluguRedigeeri

1104. aastal asutati Harsefeldis benediktlaste klooster, toona Saksimaa hertsogiriigis. Pärast hertsogiriigi lammutamist 1180. aastal kuulus Harsefeld vürstlikku Bremeni peapiiskopkonda, uude vahetult keisrile alluvasse Saksa-Rooma riigi territooriumisse. 16. sajandi keskpaigas, kui enamus vürstliku peapiiskopkonna elanikke võttis omaks luterluse, jäi klooster katoliikluse kantsiks. Tilly juhitud Katoliikliku Liiga okupatsiooni ajal (1628–1630) sai kloostrist lähtepunkt uuestikatoliseerimise katsetele.

1648. aastal muudeti vürstlik peapiiskopkond Bremeni hertsogkonnaks, mida valitseti esmalt personaalunioonis Rootsi krooniga. Uued valitsejad likvideerisid kloostri ja enamus selle hooneid langes pärast 1648. aastat varemeisse. 1715. aastast valitses hertsogkonda Hannoveri dünastia. 1807. aastal annekteeris hertsogkonna üürike Vestfaali kuningriik, 1810. aastal annekteeris selle Prantsusmaa. 1813. aastal anti hertsogkond tagasi Hannoveri kuurvürstkonnale, mis – pärast Hannoveri kuningriigiks ülendamist 1814. aastal – liidendas hertsogkonna reaaluniooni ning hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Harsefeldist, sai 1823. aastal rajatud Stade regiooni osa.

InimesiRedigeeri

  • Otto Albrecht von Düring (1807–1875), Hannoveri kuningriigi justiitsminister
  • Jürgen Fitschen (1948– ), Saksa pankur ja endine Deutsche Banki kaasjuhataja
  • Erich Prigge (1879–1955), Saksa armee ohvitser ja sõjaväeline memuaarikirjutaja

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri