Hillar Orandi
 Poks
| ||
| Riik |  |
Eesti |
| ||
| Veerand- finaal |
1934 | Kärbeskaal |
| Veerand- finaal |
1937 | Sulgkaal |
Hillar Orandi (kuni 12. aprillini 1939 Harald Eduard Freimuth; 17/30. juuni 1914 Tallinn – 7. september 1956 Tallinn) oli Eesti poksija.
Ta alustas poksimist 1930. aastal Tallinna Poksiklubis, tema treener oli Nigul Maatsoo.
Eesti meistrivõistlustel muuda
Ta oli Eesti noorte meister kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) 1932. aastal
Ta oli kolmekordne Eesti meister: kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) 1934. aastal ning kukk-kaalus (kuni 119 naela ehk 54 kg) aastatel 1935–1936.
Maavõistlustel Eesti esindajana muuda
Ta osales neli korda Eesti–Soome maavõistlusel, kus võitis oma kohtumise aastatel 1933, 1934 ja 1935 ning kaotas oma kohtumise 1936. aastal.
Euroopa meistrivõistlustel muuda
Ta osales kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) 4. Euroopa meistrivõistlustel (Budapest, 1934), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Szapsel Rotholcile (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[1] ning sulgkaalus (kuni 126 naela ehk 57,2 kg) 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Aleksander Polusile (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.[2]
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Spordibiograafiline leksikon. Tallinna Kirjastuse Kooperatiiv. Tallinn 1937
- Henn Saarmann, Erlend Teemägi. "Eesti spordi biograafiline leksikon". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2001
- Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 367
- Rein Pajur, Juhan Maidlo, Erlend Teemägi. "Poks". // Eesti spordi aastaraamat 1918–1940. Eesti Spordiajaloo Selts. 2015. Lk 346–355