Handi-Mansimaa

Handi-Mansimaa (täisnimega Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond) on Venemaa föderatsiooni subjekt, mis asub Uurali föderaalringkonnas ja on osa Tjumeni oblastist.

Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond
vene ja mansi Ханты-Мансийский автономный округ – Югра (Hantõ-Mansiiski avtonomnõi okrug – Jugra)
handi Ханты-Мансийской автономной округ – Югра (Hantõ-Mansiiskoi avtonomnoi okrug – Jugra)
Handi-Mansimaa lipp Handi-Mansimaa vapp
Pindala: 534 473 km²
Elanikke: 1 759 356 (2024)
Rahvastikutihedus: 3,3 in/km²
Keskus: Hantõ-Mansiisk

Ringkonna halduskeskus on Hantõ-Mansiisk. Suuremad linnad on Surgut, Nižnevartovsk, Neftejugansk, Hantõ-Mansiisk, Kogalõm ja Njagan.

Loodus

Jugani looduskaitseala, Negusjahhi jõgi

Handi-Mansimaa asub keset Lääne-Siberi madalikku.

Sood hõlmavad selle pindalast 44,3%, metsad 44%, siseveekogud 6,6%, põllumajandusalad 3% ja põõsastikud 2,1%.

Kliima

Ringkonnas valitseb mandriline kliima pika külma talve ja lühikese sooja suvega. Kõige külmem kuu on jaanuar, selle keskmine õhutemperatuur on –15 °C ringkonna lõunaosas kuni –22 °C põhjas. Kõige soojem kuu on juuli, selle keskmine õhutemperatuur on 16 °C ringkonna põhjaosas kuni 19 °C lõunas.

Hüdrograafia

Peamised jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõš. Obi lisajõgedest on olulisemad parempoolsed Vahh, Agan, Tromjogan, Ljamin, Pim, Nazõm, Kazõm ja vasakpoolsed Suur-Jugan, Suur-Salõm, Põhja-Sosva. Irtõši lisajõgedest on olulisemad Konda ja Sogom.

Ringkonnas on üle 25 000 järve, suuremad neist on Tormomtor, Vandmtor, Piltanlor, Sõrkovoje, Samotlor.

Loomastik

Loomadest on levinud pardid, rabapüü, teder, laanepüü, orav, ondatra, metsis, valgejänes, soobel, põder, kärp, punarebane, naarits, mäger, saarmas, karu, haned ja siberi kärp. Vähemal määral on esindatud ahm, põhjapõder, hunt, ilves ja polaarrebane.

Taimestik

Levinumad puuliigid on lehis, mänd, kuusk, seeder, nulg, kask ja haab.

Territoorium ja haldusjaotus

Ringkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks; 26 linnaasunduseks ja 58 külaasunduseks.

Linnaringkondi moodustavad järgmised linnad: Hantõ-Mansiisk, Jugorsk, Kogalõm, Langepass, Megion, Neftejugansk, Nižnevartovsk, Njagan, Pokatši, Põt-Jahh, Radužnõi, Surgut, Urai.

Munitsipaalrajoonideks on Belojarski, Berjozovo, Hantõ-Mansiiski, Kondinskoje, Neftejuganski, Nižnevartovski, Oktjabrskoje, Sovetski ja Surguti rajoon.

Linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad Agiriš, Andra, Barsovo, Belojarski, Belõi Jar, Berjozovo, Fjodorovski, Igrim, Izlutšinsk, Kommunistitšeski, Kondinskoje, Kuminski, Ljantor, Lugovoi, Malinovski, Mežduretšenski, Mortka, Novoagansk, Oktjabrskoje, Pionerski, Poikovski, Priobje, Sovetski, Zelenoborsk, Tajožnõi, Talinka.

Rahvastik

Seoses nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tõttu 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil kiiresti tõusnud. Tabelis on toodud sündimuse, suremuse ja migratsiooni näitajad:

Aasta	Sündinud	Surnud	Saabunud	Lahkunud	Rahvaarvu kasv
2006	20 366	10 077	38 513	39 621	9181
2007	21 887	10 093	46 522	41 650	16 666
2008	23 197	10 215	45 072	43 340	14 714
2009	23 840	10 107	40 798	35 877	18 654
2010	25 089	10 447	45 333	41 588	18 387
2011	25 393	10 068	75 506	66 727	24 104

Suuremad rahvusrühmad on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil venelased (68,1%), tatarlased (7,6%), ukrainlased (6,4%), baškiirid (2,5%) ja aserbaidžaanid (1,8%). Põlisrahvastest on hante 1,3%, mansisid 0,8%, komisid 0,2% ja neenetseid 0,1%.

Vaata ka

• Torum Maa

Välislingid

• Ringkonna riigivõimuorganite portaal
• Tele-raadioettevõte Jugra