Handi-Mansimaa
Handi-Mansimaa (täisnimega Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond) on Venemaa föderatsiooni subjekt, mis asub Uurali föderaalringkonnas ja on osa Tjumeni oblastist.
Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond | |
---|---|
vene ja mansi Ханты-Мансийский автономный округ – Югра (Hantõ-Mansiiski avtonomnõi okrug – Jugra) | |
handi Ханты-Мансийской автономной округ – Югра (Hantõ-Mansiiskoi avtonomnoi okrug – Jugra) | |
Pindala: 534 473 km² | |
Elanikke: 1 759 356 (2024) | |
Rahvastikutihedus: 3,3 in/km² | |
Keskus: Hantõ-Mansiisk | |
Ringkonna halduskeskus on Hantõ-Mansiisk. Suuremad linnad on Surgut, Nižnevartovsk, Neftejugansk, Hantõ-Mansiisk, Kogalõm ja Njagan.
Loodus
muudaHandi-Mansimaa asub keset Lääne-Siberi madalikku.
Sood hõlmavad selle pindalast 44,3%, metsad 44%, siseveekogud 6,6%, põllumajandusalad 3% ja põõsastikud 2,1%.[1]
Kliima
muudaRingkonnas valitseb mandriline kliima pika külma talve ja lühikese sooja suvega. Kõige külmem kuu on jaanuar, selle keskmine õhutemperatuur on –15 °C ringkonna lõunaosas kuni –22 °C põhjas. Kõige soojem kuu on juuli, selle keskmine õhutemperatuur on 16 °C ringkonna põhjaosas kuni 19 °C lõunas.
Hüdrograafia
muudaPeamised jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõš. Obi lisajõgedest on olulisemad parempoolsed Vahh, Agan, Tromjogan, Ljamin, Pim, Nazõm, Kazõm ja vasakpoolsed Suur-Jugan, Suur-Salõm, Põhja-Sosva. Irtõši lisajõgedest on olulisemad Konda ja Sogom.
Ringkonnas on üle 25 000 järve[2], suuremad neist on Tormomtor, Vandmtor, Piltanlor, Sõrkovoje, Samotlor.
Loomastik
muudaLoomadest on levinud pardid, rabapüü, teder, laanepüü, orav, ondatra, metsis, valgejänes, soobel, põder, kärp, punarebane, naarits, mäger, saarmas, karu, haned ja siberi kärp. Vähemal määral on esindatud ahm, põhjapõder, hunt, ilves ja polaarrebane.[3]
Taimestik
muudaLevinumad puuliigid on lehis, mänd, kuusk, seeder, nulg, kask ja haab.[4]
Territoorium ja haldusjaotus
muudaRingkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks; 26 linnaasunduseks ja 58 külaasunduseks.
Linnaringkondi moodustavad järgmised linnad: Hantõ-Mansiisk, Jugorsk, Kogalõm, Langepass, Megion, Neftejugansk, Nižnevartovsk, Njagan, Pokatši, Põt-Jahh, Radužnõi, Surgut, Urai.
Munitsipaalrajoonideks on Belojarski, Berjozovo, Hantõ-Mansiiski, Kondinskoje, Neftejuganski, Nižnevartovski, Oktjabrskoje, Sovetski ja Surguti rajoon.
Linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad Agiriš, Andra, Barsovo, Belojarski, Belõi Jar, Berjozovo, Fjodorovski, Igrim, Izlutšinsk, Kommunistitšeski, Kondinskoje, Kuminski, Ljantor, Lugovoi, Malinovski, Mežduretšenski, Mortka, Novoagansk, Oktjabrskoje, Pionerski, Poikovski, Priobje, Sovetski, Zelenoborsk, Tajožnõi, Talinka.[5]
Rahvastik
muudaSeoses nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tõttu 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil kiiresti tõusnud. Tabelis on toodud sündimuse, suremuse ja migratsiooni näitajad[6]:
Aasta | Sündinud | Surnud | Saabunud | Lahkunud | Rahvaarvu kasv |
---|---|---|---|---|---|
2006 | 20 366 | 10 077 | 38 513 | 39 621 | 9181 |
2007 | 21 887 | 10 093 | 46 522 | 41 650 | 16 666 |
2008 | 23 197 | 10 215 | 45 072 | 43 340 | 14 714 |
2009 | 23 840 | 10 107 | 40 798 | 35 877 | 18 654 |
2010 | 25 089 | 10 447 | 45 333 | 41 588 | 18 387 |
2011 | 25 393 | 10 068 | 75 506 | 66 727 | 24 104 |
Suuremad rahvusrühmad on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil venelased (68,1%), tatarlased (7,6%), ukrainlased (6,4%), baškiirid (2,5%) ja aserbaidžaanid (1,8%). Põlisrahvastest on hante 1,3%, mansisid 0,8%, komisid 0,2% ja neenetseid 0,1%[7].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Intrados: Handi-Mansimaa". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2012. Vaadatud 19. august 2011.
- ↑ "Handi-Mansimaa administratsiooni koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2010. Vaadatud 3. septembril 2011.
- ↑ "Handi-Mansimaa loomastik". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2011. Vaadatud 19. august 2011.
- ↑ "Handi-Mansimaa taimestik". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2011. Vaadatud 19. august 2011.
- ↑ "Ringkonna üldandmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2010. Vaadatud 3. september 2011.
- ↑ "Handi-Mansimaa Statistikaamet". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2013. Vaadatud 7. september 2012.
- ↑ "2010. aasta rahvaloendus Venemaal (vene keeles)". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2012. Vaadatud 1. jaanuaril 2012.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Handi-Mansimaa |